Kolleeg Riigikogus, sotsialist Liisa Oviir küsis Delfis ilmunud arvamusloos 1, et kas lisaks referendumile Euroopa Liidu liikmelisuse üle soovib EKRE panna rahvahääletusele ka Eesti kuulumise NATO-sse. Juba Oviiri küsimus ise on läbinisti demagoogiline.
Esiteks, NATO ei ole oma olemuselt muutunud ning on jätkuvalt see ühendus, millega me 2004. aastal liitusime. Paraku ei saa seda öelda Euroopa Liidu kohta, mis on alates 2004. aastast liikunud liitriigi suunas ja kus vasakpoolsed rõhutavad järjekindlalt vajadust “veelgi sügavama integratsiooni” järele.
Teiseks, veider on lugeda sotsialisti sulest ilukõnet sellest, kuidas meie rahvuslikud huvid on Euroopa Liidus kaitstud. Kuidas kaitseb meie rahvust olukord, kus praegune vasakvalitsus (sotsid sealhulgas) aktsepteerib ligi 7000 uusimmigrandi saabumist Eestisse igal aastal? Ja seda olukorras, kus Tallinna elanikkonnast vaid 55% on eestlased.
Oviir väidab: “Kui EKRE kutsub Eestit sulguma ja Euroopa Liidule selga pöörama, sest ühenduse üks alustala on EKRE-le vastuvõtmatu solidaarsus, näiteks mõne liikmesriigi finantskriisi abistamisel või pagulaste vastuvõtmisel, siis solidaarsusele tugineb ka NATO.”
Me ei ole kusagil rääkinud sulgumisest või selja pööramisest. Me oleme rääkinud vajadusest tõstatada küsimus, kuhu liigub Euroopa Liit ja kas 2003. aastal rahvalt saadud mandaat EL-iga ühinemiseks on kehtiv.
Oviir kõneleb “solidaarsust”. Hästi, Oviir võiks alustuseks selgitada, kas solidaarsus on see, kui makstakse meie maksumaksja rahade eest kinni Kreeka võlgu. Oviir võiks valgustada, kuidas on kooskõlas iseseisvuse ühe alustala ehk iseseisva migratsioonipoliitikaga pagulaste vastuvõtmine kvoodisüsteemi raames.
Samuti võiks Oviir meelde tuletada, kas 2003. aasta EL-iga liitudes räägiti sellest, et ühel päeval peame aktsepteerima immigrantide Eestisse toomist Euroopa Komisjoni survel. Kas referendumil ikka küsiti seda, kas Eesti rahvas on ühel päeval kohustatud garanteerima 1,3 miljardi euro eest meist kordades rikkamate riikide võlakirju?
Oviirile teadmiseks ja meeldejätmiseks – Euroopa Liit ja NATO on kaks erinevat organisatsiooni. Üks ei sõltu teisest ja Eesti liikmesus Euroopa Liidus ei ole NATO-sse kuulumise eeltingimus. Kõik poliitikud, kes väidavad vastupidist, valetavad.
On selge, et NATO-ga liitumine oli Eesti jaoks õige ja vajalik samm. Aga samas ei maksa Oviiril ega teistel roosade prillidega poliitikutel ära unustada, et NATO artikkel 5 rakendub 30 päeva jooksul ning kõikide liikmesriikide nõusolekul.
Ei NATO ega mis tahes teine rahvusvaheline organisatsioon ei asenda meie oma riigi kaitsevõimet ja kaitsetahet. Tahe ennast kaitsta ja ise oma elu üle otsustada on (sotside meelehärmiks) Eesti rahva hulgas veel alles.
Jaak Madison,
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees
Viited: