29.09.2016
jaak madison
Eesti riik on vastu võtnud küll arengukava Eesti meresektori edendamiseks, kuid valitsus on selle täitmise asemel pöidlaid keerutanud, leiab Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liige Jaak Madison.
„Mitmesugustel merendusalastel konverentsidel armastavad valitsuse poliitikud kinnitada, et Eesti on mereriik. Paraku jääb reaalsetest tegudest vajaka,“ ütles Madison täna parlamendis peetud merendusteemalisel arutelul.
„Eesti on võrreldes teiste Läänemere äärsete riikidega ainus, kes ei paku laevandusettevõtetele maksusoodustusi ning selle tulemusena pole Eesti laevaregistris alates 2014. aasta veebruarist ühtegi kaubalaeva. Veel 2003. aastal oli Eesti laevaregistris 38 kaubalaeva,“ osutas Madison.
„Võrdluseks, Soome laevaregistris on praegu üle saja kaubalaeva ja meie lõunanaabritel lätlastel, keda me üritame igas aspektis edestada, on 21 kaubalaeva. Peale selle on Eesti kaotanud 6000–8000 meremeest, kes töötavad laevades teiste lippude all ja maksavad oma maksud nendesse riikidesse.“
Madison juhib tähelepanu, et riigipoolsed laevandustoetused on ühena vähestest koos põllumajandustoetustega Euroopa Liidus lubatud, kuid Eesti seda võimalust paraku ei kasuta. „Keskmine kaubalaev tooks riigieelarvesse aastas ligikaudu 25 000 eurot, mis tuleneks registritasudest ja sertifikaatide väljastamisest,“ ütles Madison.
Ta osutab, et majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on koos käinud töögrupp, kelle mudelarvutused näitavad, et 20-aastase perspektiiviga suureneks riigi maksutulu 250 laeva pealt 245 miljonit eurot. 490 laeva Eesti registrisse registreerimisega oleks see summa aga 794 miljonit eurot.
„Riik peab oma maksupoliitika tõsiselt üle vaatama, kui tahab, et Eesti laevandusettevõtted oleksid maailmas konkurentsivõimelised,“ ütles Madison, lisades, et Eestis kehtib küll 2011. aastast meresektori arengukava, kuid alles praegu hakatakse jõudma analüüsideni, kuidas valdkonna olukorda parandada. „Kaotatud aastate eest lasub vastutus Reformierakonna valitsusel,“ märkis Madison.
UU