Jaak Madison: peaministri jutt sellest, et hinnatõusudes lasub peamine vastutus Eesti inimestel, on eluvõõras ja ülbe

Juhtusin kogemata vaatama peaminister Kallase intervjuud Delfile, kus ta väitis, et ta siiralt loodab, et inimesed otsivad võimalusi kokku hoida ja säästa. Seda siis seoses Euroopa kõrgeima inflatsiooniga ning eeldatavasti meeletute energiahindadega uuel talvel.

Loomulikult tuleb kokku hoida, kui see on võimalik. Ega ma isegi niisama ei raiska ja vaatan ikka hindu, kuigi mulle isiklikult see hädavajalik pole. Samuti ei pea kindlasti muretsema kütuse hinna või toasooja pärast peaminister.

Kuid paraku on siiski Eestis fakt see, et valdaval enamusel ei ole võimalik kokku hoida niisama siit ja sealt. Kui pead ikka hommikul tööle sõitma ja õhtul tahaks ka koju saada, siis tangid oma autot ja nutad selle eest makstes. Kokku ei hoia ka toasooja pealt, sest talvel ikka külmas toas väga mõnus magada ei ole (kui, siis vaid jahedas magamistoas) ning lastel toidukordi kokkuhoiu eesmärgil vahele ei jäta.

Seega Kallase jutt sellest, kuidas peamine vastutus lasub nüüd siis Eesti inimestel, on lihtsalt eluvõõras ja vastikult ülbe. Kõrgetest energiahindadest võidab enim riigiettevõte ja läbi suuremate aktsiisi ja käibemaksu laekumiste selle riik ise. Panna aga põhivastutus hoopis tarbijale on rõlge (see on hea eestikeelne sõna seda kirjeldamaks).

Samuti pole peaministril olnud mingitki muret, et ehk saaks ka riik ise midagi teha, et leevendada lööki tarbijatele ja ettevõtjatele. Näiteks läbi kütuseaktsiiside langetamise? Näiteks mõistlikul määral seada saabuval talvel ülemlagi elektrihinnale Norra eeskujul?

Kuid mis seal ikka. Peaministri partei toetus kasvab aga nagu meie inflatsioon ja suure hulga idiootide pärast kannatame me kõik üheskoos (kes muidugi rohkem ja kes vähem).

Jaak Madison, Euroopa Parlamendi saadik