06.10.2016
Jaak Madison Strasbourgis.
Kui tänased noored ei taha end surnuks töötada, vaid loodavad pensionile minna enne 70. eluaastat, siis üheks lahenduseks on luua riigipank ning siduda sellega praegune II pensionisammas, leiab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Jaak Madison.
Madisoni sõnul on selge, et praegune pensionisüsteem meid mõnekümne aasta pärast enam ei toida ning valitsusel tuleb varem või hiljem hakata tegema põhjalikke ümberkorraldusi.
„Minister Margus Tsahkna välja pakutud lahendus, et lõpetame üldse II sambasse sissemaksed ning tõstame pensioniiga, on vastutustundetu. Jutt, et muid võimalusi ei ole, viitab kas ideede puudusele või siirale usule, et inimene peabki ennast surnuks töötama. Kummalgi juhul ei peaks selline poliitik otsustama Eesti rahva tuleviku üle.“
Madison sõnul pole vaja tormata pensioniiga tõstma 70 eluaastale. „Teine pensionisammas on üks väheseid võimalusi tagada süsteemi toimimine ka aastal 2040, mil praeguse demograafilise kriisi jätkumise korral on ühe pensionäri kohta vaid 1,3 töötajat võrreldes praeguse 3,0 töötajaga. Praegune ettevõtlusminister Liisa Oviir on osaliselt ellu viimas konservatiivide ideed riigipangast ehk formuleerida senine KredEx äriühinguks, mis tooks turule uued finantsinstrumendid ettevõtluse turgutamiseks,“ ütles Madison, lisades, et perspektiivikas on ühildada II pensionisammas loodava pangaga.
Madisoni sõnul saaks II pensionisambasse kogunevad sissemaksed suunata Eesti majandusse kas riiklike suurinvesteeringute elluviimiseks või börsil tegutsevate eraettevõtetesse investeerimiseks.
„Riigipangas on võimalik hoida fondide halduskulud madalamad ning lähtuda oma tegevuses rohkem maksumaksja huvidest. II samba hoidmine riigipangas võimaldaks garanteerida investeeringute tootlikkust mõistlikus mahus, see tähendab, et tulevane pensionisaaja ei pea kartma, et tema teise samba raha jääb välja maksmata.“
Madisoni sõnul võimaldab riigipank finantseerimist ka valdkondades, kus erapankadel pole kas motivatsiooni või riskijulgust. „Kaua on räägitud vajadusest neljarealise Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maantee järele või ideest luua tunnelühendus Tallinna ja Helsinki vahel. Need suurinvesteeringud elavdaksid otseselt kaubandust ja transiiti ning aitaksid kaasa püsivale majanduskasvule. Kokkuvõttes toodavad kas maksumaksjale pensionit tulevikuks.”