25.10.2018
EKRE saadik Jaak Madison leiab, et Eesti julgeoleku huvides peab põlevkivienergeetika alles jääma.
Teisipäevasel arutelul Põxiti ehk põlevkivi kasumisest loobumise arutelul toetasid EKRE saadikud pigem seisukohta, et Eestile peab põlevkivil põhinev energeetika alles jääma, sest see tagab meile kõnealuses valdkonnas sõltumatuse. Selle seisukoha selgitab täpsemalt lahti EKRE Riigikogu saadik Jaak Madison.
“Viimastel päevadel on ühiskonnas teemana taas aktiivselt tõstatunud nö „Põxit“ ehk põlevkivist loobumise mõte ja strateegia. Vastava teema olulise tähtsusega riikliku küsimusena algatas Riigikogu keskkonnakomisjon eesotsas Rainer Vakraga, kes näitas sellise sammuga justkui toetust vastavasisulisele petitsioonile, mis kogus vaevu 1000 allkirja.
Lisaks sellele jätkus teemaarendus sama päeva õhtul ETV eetris „Suud puhtaks“ saates. Tuleb rõhutada ja valijale meelde tuletada olulisi punkte, miks eksitavad vasakpoolsed roheaktivistid ühiskonda, nõudes põlevkivist loobumist.
Esiteks maailma päästmine. Riigikogus, kuid veelgi enam ETV vahendusel saime kuulda nutulaulu sellest, kuidas maailm on hukas, sest inimeste süül toimub kliima soojenemine ning Eesti peab seda muutma! Muutma sellega, et hülgab põlevkivi kui meie energiaallika, mis tagab meile sõltumatuse ja julgeoleku. Muidugi ei huvita neid fakt, et kogu Euroopa tervikuna eraldab maailma kasvuhoonegaasidest vaid 5%. Eesti omakorda Euroopas on vastutav ainult 0,9% CO2 heidete eest. Terves maailmas globaalselt on meie „süüks“ 0,05% kasvuhoonegaasidest.
Muidugi meeldib neile vastuargumendina väita, et peame olema solidaarsed ning eeskuju näitama. Tõsiselt? Hüva, siis näitame, kui Saudi Araabia loobub naftast, Hiina kivisöest ning kõik ülejäänud tööstusriigid muutuvad rohelisteks. Meie oleme oma kliimapoliitikas vägagi säästlikud ja ökonoomsed, sest seda tõestab ka fakt, et Eesti õhk on Euroopas puhtaim õhus leiduvate peenosakeste koguse järgi.
Teine valeargument on see, et põlevkivist loobumine ei too kaasa suuri sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, millega me ei suudaks tegeleda. Fakt on see, et tänasel päeval on nii otseselt kui kaudselt seotud üle 15 000 inimese. Üle 7300 inimese saab tööd ainuüksi Ida-Virumaal, mis on muidu niigi sotsiaalselt plahvatusohtlik piirkond. Need tuhanded töökohad ei ole mitte madalapalgalised, vaid tugevalt üle Eesti keskmist palka pakkuvad. Ütleme nendele inimestele, et kuna väikene seltskond tahab maailma päästa, siis kolige Eestist minema?
Kolmas argument on olnud see, et Euroopa Liidu kliimapoliitika sunnib meid loobuma põlevkivist ning samuti sunnib selleks Pariisi kliimakokkulepe. Sellisel juhul tuleb selgelt võtta positsioon, et me ei järgi seda poliitikat. Tulebki öelda, et meie riiklikud, rahvuslikud ja julgeoleku alased huvid on esimesel kohal ning kui Euroopa Liit arvab teisiti, siis arvaku pealegi.
Meie ei pea olema esimeses reas tapalavale minevatest lammastest, samal ajal kui Saksamaa teeb diile Venemaaga gaasitrassi ehitamisega. Pariisi kokkulepe on aga üleüldse naivistlik enesepete. Sellest tulenevalt tegi ka uus Ameerika Ühendriikide administratsioon Trumpi juhtimisel otsuse lahkuda antud kokkuleppest. Kui Pariisi kliimakokkulepe on meie energiapoliitikat hävitav, siis tõstame kaabut ja eemaldume sõbralikult sellest.”