27.01.2021
Jaak Madison Euroopa Parlamendis.
“Meedias, Euroopa Komisjonis ja sotsiaalmeedias rõkatakse rõõmust, et peaministriks sai naine ja et Eestis on ka presidendiks naine.
Pole ka minul midagi naiste vastu. Mulle väga meeldivad naised, kuigi see võib kõlada väga solvavalt 21. sajandil kõikide vähemuste suhtes. Kuid kas ainult fakt, et inimene on naissoost, teeb temast parema peaministri, presidendi või muu vastutusrikka ametikoha täitja? .
Hetkel ametisoleva presidendi näitel saan väita, et päris kindlasti see nii pole – olenemata sellest, et ta on naissoost, pole ta absoluutselt oma ülesannetega hakkama saanud.
President, kes on poliitiliselt erapoolik, esindusfunktsioonilt ebakvaliteetne ja intelligentsilt mitte väga särav, ei sobi oma ametikohale. Asjaolu, et ta on naine, ei paranda seda olukorda vähimalgi määral. Samas ei tee ka seda kuidagi hullemaks. Eelmine president oli meessoost T.H Ilves, kes oli lihtsalt matslike käitumisviisidega korruptant ning ka tema puhul ei saa põhiliseks süüks panna asjaolu, et ta oli mees.
Sestap on väga kurb näha, et enam ei väärtustata inimeste kvaliteeti, professionaalsust, oskuseid või kompetentsi, vaid seda, et oled eelkõige naisssoost. Peaminister ei ole veel hea oma ametikohal põhjusel, et ta on naine.
Seega pole siin midagi ka ülevoolavalt rõõmustada, et peaminister ja president on mõlemad naised, sest üks neist on juba jõudnud nelja ja poole aastaga tõestada, et kindlasti ei sobi oma ametikohale. Ametisse astunud peaminister jõuab tõestada ehk vastupidist, kuigi eeldused ei ole just ülemäära suured selleks.
Kui aga Kaljulaid hellitab lootust saada presidendiks ka teiseks ametiajaks uue koalitsiooni ja sotside toetusega, siis algul vaadaku väga kriitilise pilguga peeglisse. Kui on vähegi mõistlikkust, siis ta seda ei soovigi. Kui aga mõistlikkust napib, siis peaks ühiskond laiemalt oma meelsust hakkama näitama.”
Jaak Madison, Euroopa Parlamendi saadik