Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud jäid kolmapäeval toimunud hääletusel looduse taastamise määruse suhtes eri leeridesse: määrusega edasi minemise poolt olid reformierakondlased Andrus Ansip ja Urmas Paet ning sotsiaaldemokraat Sven Mikser, vastu hääletasid Jaak Madison (EKRE) ja Riho Terras (Isamaa), keskerakondlane Yana Toom jäi erapooletuks.
Esmalt hääletas europarlament ettepaneku üle lükata Euroopa Komisjoni esitatud määruse eelnõu tervikuna tagasi ja seda algatust toetasid Terras ja Madison, vastu olid aga Ansip, Paet ja Mikser ning Toom jäi erapooletuks.
Järgnenud hääletusel Euroopa Parlamendi seisukoha kinnitamiseks määruse üle algavatel läbirääkimistel toetasid seda üsna tasavägiseks kujunenud hääletusel Ansip, Paet ja Mikser, vastu olid Terras ja Madison ning Toom oli taas erapooletu.
Parlamendi läbirääkimispositsiooni kinnitamise poolt hääletas täiskogul 336 ja vastu 300 parlamendiliiget, erapooletuid oli 13. Ettepanekut lükata Euroopa Komisjoni õigusakti eelnõu tervikuna tagasi toetas 312 ja vastu oli 324 parlamendiliiget, erapooletuid oli 12.
Sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand, kes hiljutise operatsiooni tõttu ei saanud tervislikel põhjustel Strasbourgis toimunud plenaaristungil osaleda, ütles ERR-ile, et oleks samuti kindlasti määrusega edasimineku ja parlamendi positsiooni kinnitamise poolt hääletanud.
Euroopa Komisjoni algatuse üks aluseid on valitsustevahelise bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitleva teaduslik-poliitilise foorumi (IPBES) 2019. aastal avaldatud hoiatus, et loodus taandub kogu maailmas inimajaloos enneolematu kiirusega. Liikide väljasuremine kiireneb ning sellel on tõsine mõju inimestele kogu maailmas. Aruandes märgiti ka, et looduse säilitamiseks ja taastamiseks ei ole veel hilja tegutseda, tingimusel, et teeme seda kiiresti.
Euroopa Komisjon põhjendas määruse eelnõuga väljatulekut sellega, et 80 protsenti Euroopa looduskeskkonnast on halvas seisus ning leidis, et uus määrus, mis toetab liigirikkuse, maastiku ja ookeanide kaitset ja taastamist, on EL-ile majanduslikult väga kasulik, kuna iga investeeritud euro tooks Euroopale tagasi kaheksa eurot. Lisaks aitavat see ka suurendada toiduga kindlustatust.
Looduse taastamise määrusega kehtestatakse eeskirjad ökosüsteemide taastamiseks maismaa- ja merealadel. Ökosüsteemide taastamisega taotletakse kliimamuutuste leevendamist ja mulla degradeerumise peatumist. Määrusega nähakse ette raamistik, mille alusel kehtestavad liikmesriigid tulemuslikud ja alapõhised taastamismeetmed, mille eesmärgiks on 2030. aastaks ühiselt hõlmata vähemalt viiendik maismaa-aladest ja merealadest ning 2050. aastaks kõik taastamist vajavad ökosüsteemid. Eesmärkide täitmiseks eraldab EL praeguse mitmeaastase finantsraamistiku alusel elurikkusega seotud kulutusteks, sh taastamiseks, umbes 100 miljardit eurot.
Enne määruse jõustumist peaks komisjon siiski esitama andmed selle mõju kohta pikaajalisele toiduga kindlustatusele ning liikmesriigid omakorda peavad arvestama kokku, kui suurt pindala iga ökosüsteemi taastamiseesmärgid nende territooriumil puudutavad.
Euroopa Parlamendi kinnitatud positsioonis öeldakse, et määrus ei peaks kaasa tooma kaitsealade suurendamist ning meetmed võib peatada, kui neil on erakorralised sotsiaal-majanduslikud tagajärjed.
Algatuse vastu olnud Jaak Madison tõi esile, et määruse eelnõust ei selgu, kuidas hakkaks jagunema looduse taastamise nõuded riikide vahel ning viitas Hollandi ja Soome totaalselt erinevale olukorrale.
Samuti tõi ta esile, et riikidelt hakatakse nõudma iga-aastaselt hindamisi ja raporteid olukorra kohta, mis tähendaks bürokraatia ning koos sellega kulude kasvu.
Kui määrusega seatakse kohustused põllu- ja metsameestele ning kaluritele, siis kusagil ei ole näidatud, kes nendele tekkivad kuud katab, lisas Madison.
Kokkuvõttes ei ole tema sõnul tehtud määruse eelnõu meetmetele mõjuanalüüsi ning ei ole teada, kuidas see üldse kliimamuutusi aitaks pidurdada.
“Tegemist on vasakäärmusliku narratiiviga, et päästame planeeti, aga kuidas kulud katame, seda ei tea,” tõdes Madison.
Allikas: ERR