Euroopa Parlamendi saadik Jaak Madison ütles oma sõnavõtus tänasel EKRE kongressil, et on tellinud juriidilise analüüsi Eesti e-valimiste vastavusest Euroopa seadustega.
Madison juhtis tähelepanu, et EKRE auesimees president Arnold Rüütel viis juba 2005. aastal e-valimiste küsimuse Riigikohtusse, kes nentis, et e-valimised on küll põhiseadusega riives, kuid riive polevat piisavalt tõsine, et kaaluda üle suuremat valijate arvu ja uute tehnoloogiliste vahendite kasutuselevõttu.
„Kui analüüsida valimistest osavõttu, siis selgub, et e-valimistest siinkohal kasu ei olnud, sest valimisaktiivsus nii enne e-valimiste kasutuselevõttu kui ka pärast seda on samaväärne. Tuleb nentida, et õigustust põhiseaduslikuks riiveks ei olnud, sest riivet õigustavat asjaolu ehk suuremat valimisaktiivsust ei ole 16 aasta esinenud,“ märkis Madison.
Madison osutas, et Euroopa Liidu lepingus on artikkel 14 lg 3, mis sätestab: „Euroopa Parlamendi liikmed valitakse viieaastaseks tähtajaks otsestel ja üldistel valimistel vaba ja salajase hääletuse teel.”
„Töötasin selle nimel, et leida rahastust auditi läbiviimiseks ja juriidiliseks analüüsiks ja see õnnestus. Meil on Eesti ühed parimad advokaadid ja maailma ühed parimad IT-eksperdid. Nende koostöös analüüsitakse praegu Eesti e-valimiste turvalisust ja salajasust ning selle vastavust Euroopa Liidu lepinguga,” ütles Madison.
“Antud juhul kehtib Araabia vanasõna: “Mu vaenlase vaenlane on minu sõber.” Kui selleks, et Eestis oleksid garanteeritult ausad ja salajased põhiseadusega kooskõlas valimised, siis kasutame selleks kas või Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu abi. Selle töö edukuse nimel ja paraku ka turvalisuse nimel ei ole hetkel mõistlik veel avaldada koostööd tegevate ekspertide ja advokaatide nimesid. Teen seda esimesel võimalusel.“
UU