05.03.2021
Koroonaaeg oli inimestele hirmus aeg. Pilt on illustratiivne.
„Vaatleme koroona levikut Eestis alates 2020. aasta suvest tänini. Võimaluse annavad selleks avalikud koroonastatistika graafikud, mis avanevad netilehel märksõnale „koroona“. Nende allikaks on Johns Hopkinsi Ülikooli koroonakeskus.
Möödunud aasta suvel leiti uusi koroonajuhte päevas kuni kümme, harva enam. Septembris andis endast aimata teine laine juhtude arvuga kuni poolesajani päevas, oktoobris püsis umbes sama, kuid oktoobri lõpus saabusid saja uue juhuga päevad, novembris olid juba kahesajased ja enam. Sellest alates on olukord läinud tõusvas joones raskemaks, veebruaris- märtsis 2021 saabusid ajad peaaegu poolteise tuhande juhuga päevas.
Paigutagem ajateljele ka soovitused koroona leviku tõkestamiseks, mis on avaldatud kirjutistes „Ettepanek koroonakahjude vähendamiseks“; „Koroonaviiruse haigus COVID-19 maailmas ja Eestis“; „Koroona kroonikast 2020.a. lõpukuudel“; „ Avalik pöördumine valitsusasutuste poole koroona tõkestamises“; „Ülevaade peaminister Kaja Kallase avaldusest Riigikogus koroona kohta“. Ajaleht „Postimees“ neid ei avaldanud. Kas leht peab kellelegi kuulekas olema ja „ munnade peal kõndima“ nagu papa Jannseni ajal?
„Külauudised“ kirjutasid 20. oktoobril 2020, et Riigikogu toetust ei saanud Eesti Reformierakonna eelnõu „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele moodustada ekspertidest COVID-19 analüüsikomisjon”. Läbirääkimistel väljendati palju õigeid ja vajalikke mõtteid, mida ähvardas kasutamata jätmine. Et see nii ei juhtuks, soovitati Reformierakonna fraktsioonil ellu kutsuda Riigikogus “Koroonakahjude minimeerimise toetusrühm”, kus saaks sihipäraselt rakendada Reformierakonna alarakendatud potentsiaali laias spektris ja ennenägematult pikka aega. Paraku seda ei tehtud ja kui Reformierakond võimule sai, siis ei täitunud nende lootus – kui saab ameti kätte, tulevad ka oskused.
Kirjutis „Koroonaviiruse haigus COVID-19 maailmas ja Eestis“ ilmus 25. novembril 2020 ja saadeti valitsusasutustele. Selles oli: „Kui vaadata Johns Hopkinsi Ülikooli koroonakeskuse andmegraafikuid, siis paistab silma koroonasse haigestumise vähenemine USA osariikides sotsiaalset distantsi suurendavate otsuste vastuvõtmisel. Mõnda aega – kuu või mõni kuu – on haigestumus madal. See innustab võime piiranguid maha võtma või leevendama, millele järgneb haigestumise tõus varasemast tasemest kõrgemal. Jälle järgnevad piirangud ja kõik paistab korduvat, üksnes drastilisemal kujul.
Piiranguotsuste kehtestamise ja leevendamise märkimine graafikutel kalendaarselt on otstarbekas ja järgimisväärt, sest võimaldab pilguga haarata piirangute efektiivsust“. Tagasiside puudub, kas see teave jõudis otsustajateni. Igatahes piiranguid ei kehtestatud.
Veel oli selles kirjutatud: „Ajalehe Washington Post arvates, peitub Austraalia edu koheses piiride sulgemises, mida Euroopas ei tehtud. Austraalias rakendati ka karme trahve. Peamiseks põhjuseks oli riigijuhtide oskus, hoolimata ideoloogilistest erinevustest, veenda elanikkonda loobuma ajutiselt kodanikuvabadustest“. Teatavasti paistab Austraalia silma juba mitmendat kuud sellega, et tal on õnnestunud hoida koroona kontrolli all – päevas leitakse nakatunuid vaid üksikjuhtudel. Kirjades peaminister Jüri Ratasele ja välisminister Urmas Reinsalule paluti neid selgitada ja kasutada Austraalia kogemust. Kirjad jäid vastuseta. Meedia kirjutas karmidest piirangutest Austraalias, kuid vaid seoses tenniseturniiriga.
Veel oli kirjutises: „Meile on muutunud endastmõistetavaks ja ainuõigeks demokraatlik riik, kes rakendab või ei rakenda piiranguid ohu vastu. Parem, kui ei rakenda. Siiski paistab, et demokraatia ei tööta ohtude puhul, liiatigi kui rahva kriitiliselt tähtsal osal puudub empaatiavõime – arvestada nõrgematega. Näib, et meil tuleb õppida Austraalialt kui teisteltki, kes on suutnud ohjata koroonat ja rikastada demokraatiat empaatiaga.
Inimkohustused on sama tähtsad kui inimõigused. Oli lootus, et tuginedes Austraalia kogemusele saavad selle põhjal karmistada piiranguid ka Eesti Vabariigi Valitsus, aga seda ei tehtud, neid hoopis lõdvendati jaanuaris ja nüüd märtsi algul Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart õnneks nõuab eriolukorra väljakuulutamist. Oleme piirangute karmistamisega mitu kuud hiljaks jäänud.
Avalikus pöördumises valitsusasutuste poole oli soovitustena kirjas: „ I. Valitsusel välja töötada koroonatõkestamise süsteem koos vastutusega juhtimisahela üksikutes lülides; II. epidemioloogide/tervisekaitsearstide ettevalmistus Tartu Ülikoolis, kui sotsiaalministeerium on viinud nimetuse arstlike erialade nimistusse; III. moodustada Vabariigi Valitsuses ekspertidest koroona analüüsikomisjon vastavalt Riigikogu reformifraktsiooni taotlusele“.
Ülevaates peaministri avaldusest Riigikogus koroona tõkestamisest oli põhjust tõdeda, et info jagamine koroonast paistab olema hell teema. Kuigi palju kirjutatakse koroona valitsuskomisjonist ja selle all töötavast teadusnõukojast, vähem vaktsineerimiskomisjonist, ei anna need olukorrast bülletääne, ei trüki brošüüre hetkeolukorrast ja selle muutumisest.
Paraku kodanikel ei ole ettepanekuteks komisjonidele juurdepääsuks meiliaadressegi. Kui asutuse põhiaadressil neid saata, ei jõua need adressaadini ja ega need ei reageeri ka väljastpoolt tulevatele arvamustele. Kui ei usaldata rahvast, ei maksa imestada, et rahvas ei täida soovitusi.
Peaminister ütles, et kõige suurem mõju viiruse levikule on igaühe enda käitumisel. Vastu väideti Riigikogus, et ikkagi Vabariigi Valitsusel on suur roll ja vastupidi väita tähendaks, et valitsusel ei ole mingit tähtsust. Kui aasta tagasi oli lootus, et hädaolukord ehk liidab rahvast ja poliitikuid, siis näeme nägeluste jätkumist, poliitikute peataolekut, meedia suletust ja rahva juhtimist hedonismile. Juba kurdetakse vaimse tervise allakäigust. Kas Valitsus on rahva liitmiseks kokku kutsunud Eesti vaimseid liidreid?
Tsiteeritud kirjutistes ei kasutatud tooni, et tehke nüüd nii! Neis on lähtutud austusest
Eesti Vabariigi valitsusasutuste suhtes ja on tahetud üksnes mõista anda, et soovitused on otstarbekad. Paraku jäi sellest vist väheks ja need ei väärinud enamasti vastuseid. Kogenud jurist ja endine justiitsminister Paul Varul tõdes: „Ekspertide osa alahindamine paistab üldse Eestis probleemiks olevat, poliitikutel ja kõrgetel riigiametnikel on tahtmine ise otsuseid teha nagu neile meeldib. Asjatundlikkus jääb tihti tahaplaanile“. Nii see epideemia meil valitsuse juhtimisel juhitamatuks muutus. Vastutamatuse ja asjatundmatuse pärast koroonatõkestuse ahelas tuli pöörduda Riigikohtu poole. Asjade käigust saab teavitada kunagi edaspidi.
Jaak Uibu, D. Sc., Eesti peasanitaararst 1989-1991
4. märtsil 2021