08.01.2024
Jaak Valge
“Eelmise aasta lõpus andis president Toomas Hendrik Ilves rea intervjuusid, kus vaatles globalistlike prillide läbi Eesti seisundit ning nuhtles neid, kes ei oska meie eduloost rõõmu tunda ning Eesti praegust valitsust hinnata,” kirjutab riigikogu liige Jaak Valge Postimehes. “Nüüd, kui aastavahetuse pidulikkus on möödunud, võiks Eesti edenemise sisuliselt ja võrdlevas kontekstis arutlusele võtta. Sest tõsi, Eesti on viimasel kümnendil jõukam, kui kunagi varem. Ent seda on ka teised Euroopa rahvad ning meie tegelikku edukust ei näita võrdlus iseenda, vaid ikka teiste riikidega. Vaatleme Eesti viimase kümnendi rahvastiku- ja majandusmuutusi võrdluses Soome, Läti ja Leedu ning teiste Ida-Euroopa riikidega peamiselt OECD andmete põhjal.”
Rahvastik: eluea pikkus muutumatu, massiimmigratsioon ja sündimuse langus
Keskmine oodatav eluiga Eestis (2022. aastal 78,2 aastat) ületab Läti ja Leedu vastavat näitajat, ent jääb Euroopa Liidu keskmisele ja Ida-Euroopa riikidest Sloveeniale alla, moodustades 2022. aastal Soome vastavast näitajast 96%. Viimasel kümnel aastal olulisi muutusi suhtarvudes toimunud ei ole.
Hoopis halvem on seis aga tervelt elatud aastatega. 2021. aasta andmetel on kolm Balti riiki Euroopa madalaimate näitajatega: Eestis oli see naistel 58 ja meestel 54,9. Ehk vaid 94% ja 89% Soome näitajatest. Leedu näitajad olid Eestist mõnevõrra paremad, Läti omad aga Euroopa viimastena veelgi halvemad. 2022. aastal on Eesti näitajad paranenud – naistel 60,6 ja meestel 57,9. Ent kindlasti on 2022. aastal paranemine toimunud ka Lätis-Leedus, kuipalju pole teada.
Sündimuse summaarkordaja oli Eestis kõigil kümnel aastal enne 2022. aastat Euroopa Liidu riikide keskmisest pisut kõrgemal, ületades üsna tugevasti Läti ja Leedu vastavat näitajat ning olles kümne aasta keskmisena Soomega ligikaudu võrdne. 2022. aastal langes aga Eesti sündimuse summaarkordaja järsult 1,41ni.
Ka Läti, Leedu ja Soome sündimuskordajad alanesid, aga vähem, ning nii tõusis Läti sündimuskordaja Eestist ettepoole. Leedust (1,27) ja Soomest (1,32) jäime siiski ette. 2023. aasta kohta on meil praegu teada sündide arv ja selle põhjal võib öelda, et 2023. aastal langus jätkub, kas ka neist riikidest allapoole, ei tea.
Küll aga ületab Eesti Soomet, Lätit ja Leedut immigratsiooni mahtude poolest. Juba kümnendil 2012-2021 oli immigratsioon Eestisse suhtarvudes kordades suurem, kui teistesse Balti riikidesse. 2022. aastal paisus aga Eesti elanikkond 2,2% alalise elaniku võrra. Leedu sama näitaja oli 1%, Soome oma 0,7% ja Lätis oma 0,4%.
Eestisse toimunud massiimmigratsiooni tulemusena on Eestis elavate välissündinute absoluutarv igal aastal ajavahemikul 2017-2022 suurenenud, Lätis aga vähenenud. Välissündinute osakaal Eestis (15,9%), mis oli veel kümmekond aastat tagasi Lätiga võrdne, on 2022. aastaks järsult Läti vastava näitaja ületanud (11,9%). Leedus on aga välissündinute osakaal 2022. aastal kõigest 6% ning Soomes 8%.
2023. aasta immigratsiooniandmed saame kevadel, ent Ukrainast tulnute ajutise kaitse suhtarvu alusel võib prognoosida, et Eesti erinevus Lätist, Leedust ja Soomest võib veelgi süveneda. Kui seni on immigratsioonis domineerinud tööealiste ehk eelkõige odavtööjõu sisseränne, siis edaspidi pole raske ennustada pererände järsku suurenemist.
Seega on Eesti just selline, millest väitis Toomas Hendrik Ilves end olevat teismelisena unistanud – avatud, liberaalne riik. Vähemalt immigratsiooni mõttes. Töötajate juurdetulekuga suureneb ka sisemajanduse kogutoodang.
Kokkuvõttes aga näib, et meie enesekuvand kui Ida-Euroopa ühest edukamast riigist ei vasta enam tõele.
Majandus: stagnatsioon ja tagasikäik
Teine asi on aga meie heaolu, sest see ei sõltu kogutoodangust, vaid toodangust ühe isiku kohta. Sel alusel arvestades selgub, et Eesti SKP elaniku kohta konstantsetes hindades ostujõu pariteedi alusel arvestatuna on Soomele lähenenud ning 2021. aastal moodustas Soome näitajast 79,2%. 2022. aastal toimus aga tagasikäik ja Eesti SKP per capita langes 77,1%ni Soome omast. Leedu SKP näitaja isiku kohta on Eestist kõrgem alates 2018. aastast ja 2022. aastal kärises vahe suuremaks. Sloveenia on meist kogu perioodi ees olnud. Ka Poola jõudis meile 2022. aastal kannule. Lätist oleme veel tugevasti ees, aga 2022. aastal vahe vähenes.
Eesti inimeste töö tootlikkus töötunni alusel 2015. aasta püsihindades ja ostujõu pariteedi alusel arvestatuna on aga kukkunud 42,9 dollarilt 2021. aastal 40,4ni 2022. aastal. Soomele kõige lähemal oli Eesti 2020. aastal, mil meie tootlikkus moodustas 69,4% Soome omast. 2022. aastal kukkus 64,2%ni.
Samal ajal on ka Läti ja Leedu tootlikkus kasvanud, ja ka Läti, missugust riiki peab Toomas Hendrik Ilves Balti riikide nõrgimaks lüliks, on Eestist möödunud. Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia on aga kogu perioodi vältel olnud Eestist ees, ent 2022. aastal on vahe suurenenud. Peale Läti on Eestist 2022. aastal tootlikkuse poolest ette läinud ka Poola ja Ungari. 2023. aasta võrdlevaid majandusandmed pole veel saadaval, aga Eestil kui Euroopa ühe suurima majanduslangusega riigil kindlasti midagi head oodata ei ole.
Seejuures tegi Eesti tööinimene 2022. aastal keskmiselt 1770 töötundi tööd, millega oleme Poola järel teisel kohal Euroopas. Soomes piirdub tööaeg 85%ga meist, Lätis ja Leedus vastavalt 88% ja 92%ga.
Võtame loo kokku
Kokkuvõttes aga näib, et meie enesekuvand kui Ida-Euroopa ühest edukamast riigist ei vasta enam tõele. Kiire start peale iseseisvuse taastamist pole jätkunud kiire eduga ning viimastel aastatel, peale seda, kui võimule tuli Ilvese sõnul “peaministritest kõige taibukam ja nii kaugel teistest ees, et shut the fuck up”, ja lahkus «mingi keskajas kinni, harimatu ja madalalaubaline Talibani valitsus», on järgnenud selge tagasilangus.
Üheks sündimuse sedavõrd suure languse põhjuseks on kindlasti Kaja Kallase valitsuse tekitatud ebastabiilsus nii pere- ja lastetoetustes, aga ka kogu majanduses. Majanduse tagasikäik tuleneb omakorda paljudest erinevatest asjaoludest, aga vähetähtis pole kindlasti ka odavtööjõu massiimmigratsioon, mis on meil erinevalt Lätist ja Leedust majandusuuendusi ja tootlikkust pärssinud.
Lisagem siia veel 2023. aastal alanud parlamentarismi kriisi ning küllap võib resümeerida Toomas Hendrik Ilvese moodi – see, mis tõi meid siia, ei vii meid enam edasi.
Jaak Valge, ajaloolane, riigikogu liige (EKRE)