23.05.2023
Jaak Valge
Tähelepanu rahvastikuprobleemidele on muidugi põhjendatud, sest et peaksime oma järeltulijatele jätma väiksemate probleemidega Eesti või vähemalt mitte suuremate probleemidega Eesti kui see, kus me ise elame. Vastasel korral oleksime lihtsalt poliitikutena läbi kukkunud.
Paraku on ka mulle jäänud mulje, et valitsusel on üsna ükstapuha sellest, kas Eesti elanikud kannavad eesti kultuuri edasi, kas eestlased Eestis rahvusena säilivad ja edenevad.
Niisiis, 2022. aastal vähenes sündide arv võrreldes 2021. aastaga 12,7%. Ainult laste saamise edasilükkamisega või ka lastesaamisealiste põlvkondade vähenemisega ei ole võimalik sündide arvu nii suurt vähenemist kuidagi põhjendada, sest vähenes kohortsündimuskordaja. Teiseks, ka laiemad ja ajutised sündmused nagu sõda Ukrainas või COVID, ei põhjenda kaugeltki sedavõrd järsku langust, sest meie sündide arvu langus 2022. aastal võrreldes eelmise aastaga on teadaolevatest riikidest maailma suurim.
Eestis oli see niisiis 12,7%, Lätis 10%, Soomes 9,7%, Leedus 5,7%, aga näiteks Prantsusmaal ainult 1,6% ja Portugalis +4,5%. Eestist veel suurem langus oli teadaolevalt vaid Hongkongis ja Macaus, aga need ei ole riigid, me räägime riikidest.
Miks on siis suuremad pered ja üldse pered olulised? Ja jälle, et ma ei hakka rääkima meie põhiseaduse aluspõhimõtetest, eesti rahva ja kultuuri säilitamise vajadusest pikalt. Räägin olevikust. Esiteks, Eesti pered tahavadki saada rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Seega ei ole toetuste näol tegemist laste ostmisega, nagu on jälle mitmel korral räägitud, vaid eelkõige nende tingimuste loomisega, mis lubavad meie peredel ja eelkõige naistel oma soove täita.
Teiseks, suuremates peredes on uuringute järgi, võtke kas või see 2015, Eesti-Rootsi Instituudi uuring, siis kooliealiste laste, koolilaste vaimsetest probleemidest, suuremates peredes on ka õnnetunne suurem. Ja kolmandaks just traditsioonilistes peredes ja suuremates peredes kasvanud lastel on vähem vaimse tervise probleeme, suitsiide ja nii edasi.
Suremus on meil siis jätkuvalt kõrge ja seejuures on narkosurmade arv viimastel aastatel järsult kasvanud ja 2022. aastal üle kahe korra kõrgem kui üle-eelmisel aastal. Registreeritud HIV-nakkusjuhtude arv ka kahekordistus 2022. aastal võrreldes üle-eelmise aastaga. Oodatava keskmise eluea andmeid me veel eelmise aasta kohta ei tea, aga selle näitaja kasvutrend algas 1995. aastast, katkes 2021. aastal ja langus oli siis eriti järsk.
Tervena elatud aastate osas toimus samuti 2021. aastal järsk langus. Eesti meeste puhul oli see näitaja 2021. aastal 54,9 ja naistel 58,0 ja seda on meeste puhul kaheksa ja naiste puhul viis aastat vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Ja taas ei ole mõtet seda väliste sündmuste süüks ajada. Ja massiimmigratsiooniga meie rahvastikuprobleeme lahendada ei ole võimalik, nagu valitsus arvab, sest idaslaavi maadest pärit sisserändajate sündimus järgib koduriigi mustrit ja on järsult madalam kui Eestis ja immigratsioon järelikult teravdab meie rahvastikuprobleeme.
Igatahes on rahvastiku arengusuund muret tekitavam praegu kui ühelgi teisel aastal iseseisvas Eestis.
Jaak Valge, Riigikogu liige (EKRE)