Jaak Valge: “EKREle on oluline kogu rahvastikupoliitika, sealhulgas ka sündimus ning rahva tervis.”

Riigikogu liige Jaak Valge (EKRE) kirjutab, et kui äsja Ukrainast toodud odavtöölistega juhtunud õnnetusest midagi positiivset järeldada, siis seda, et head koalitsioonikaaslased võiksid teinekord olla põhimõttekindlamad ning sisserändepoliitika osas edaspidi EKREt rohkem kuulda võtta. “Me ei aktsepteeri pimesi globalistlikke klišeesid, vaid oleme oma poliitika korralikult läbi mõelnud. Ning mitte ainult poliitika, vaid ka strateegia. Teema on oluline ning 19. septembril rullime lahti esindusliku immigratsiooniteemalise rahvusvahelise konverentsi,” teatab Valge.

Jaak Valge: “Loomulikult on EKREle oluline mitte ainult immigratsioon, vaid kogu rahvastikupoliitika, st ka sündimus ning rahva tervis. Eelmise aasta lõpus arutasime mu eestvõttel rahvastikukriisi komisjonis mitmel korral alkoholikahjude vähendamise võimalusi, kuna need on Eestis jätkuvalt erakordselt suured, aga alkoholitarbimise langustrend oli aga alates 2015. aastast aeglustunud või peatunud. Alkoholiaktsiisi alandamine, st varasema rumaluse heastamine oli aga 2019. aastal koalitsioonivalitsuse poolt paratamatu, sest vastasel korral oleksime jätkuvalt osa oma eelarvetulusid mujale viinud, ent alkoholitarvitamise vähenemisele see kaasa ei aidanud. Prognoosisin siiski alkoholikahjude mõningast suurenemist, mis tõepoolest nüüd avaldatud 2019. aasta statistika põhjal ka toimus. Et seda vältida, kirjutasin toona ettepanekute projekti mitmete piirangute kehtestamiseks, mida komisjonis arutasime ja mida ka rahvastiku- ja sotsiaalministrile tutvustasin.

Sain nende mõtete eest nii ajakirjanikelt ja ka osadelt oma headelt koalitsioonikaaslastelt päris kõvasti nahutada. Võtsin kahju tuimalt sisse, ja mõtlesin endamisi naljaga pooleks, et olen samasugune kangelane, nagu omaaegne vene narodnik, kes talupoegadele vaimuvalgust viia tahtis, aga selle asemel hoopis kõvasti peksa sai.

Aga jaanuaris-veebruaris otsustasime rahvastikuministri ja sotsiaalministriga, et läheme alkoholipiirangutega edasi. Ent siis tulid hoopis koroonapiirangud, mis tegevuse seisma panid.

2. juunil kirjutasin rahvastikuministrile, et kas võiksime teema uuesti üles võtta, ning kuna vastust ei saanud, siis küsisin sama nüüd poolteist kuud hiljem mõlemate – rahvastikuministri ja sotsiaalministri käest. Paraku oli tulemus sama, st vaikus. Küll aga lugesin 16. juuli Päevalehest Anette Parksepa intervjuud sotsiaalministriga, kus Parksepp märkis, et 2019. aastal oli kümnendi suurim alkoholisurmade arv ja uuris ministrilt, kas alkoholikahjude vältimiseks on mingeid uusi algatusi või suundi? Ministri reaktsioon oli sama, mis minugi kirjale, vaikus… Ma ei oska sellest muud välja lugeda, kui vastust, et mingeid algatusi pole.

Ma ei tea, kas vahepeal on midagi heade koalitsioonikaaslaste hoiakutes muutunud? Minu käest, kes ma veel jätkuvalt rahvastikukriisi probleemkomisjoni esimees olen, ei ole veel midagi otse küsitud, aga tunnen teema eest vastutavana, et olen nüüd kaks korda nahutada saanud – esimene kord sellepärast, et algatasin alkoholipiirangute kehtestamise, teine kord selle eest, et ma seda ei ole teinud. Seda on ehk isegi EKRE poliitiku kohta pisut liiga palju, igatahes on EKRE seisukohalt teema jätkuvalt üleval.”