31.12.2023
Lugesin eile Eiki Nestori, täna Jüri Adamsi intervjuud. Aastalõpu huumorit pakuvad mõlemad.
Nestor: “Meie täna kehtiv põhiseadus on meie põhiseaduse autorite poolt teadlikult tehtud selliseks, et erakorralisi valimisi liiga sageli ei oleks. Ja ma arvan, et põhiline põhjus on siin meie ajaloos. Kui Eesti riik sündis, siis erakorraliste valimiste esilekutsumine tol ajal kehtinud põhiseaduse järgi oli väga kerge. Neid valimisi toimus väga palju ja lõppkokkuvõttes valijal sai sellest villand ja me jõudsime siis riigini, mida demokraatlikuks nimetada ei saa. Ja mida rahvakeeles kutsutakse siis Pätsu diktatuuriks.” https://www.err.ee/1609207717/eiki-nestor-teiste-erakondade-valijate-solvamisega-enda-toetust-ei-tosta
Adams: “Praeguseks on selge, mis on need põhimõttelised vead, mis sattusid meie põhiseadusesse ja mis tuleks ära parandada. Neist kõige karjuvam on küsimus ennetähtaegsete valimiste võimalusest. Meil on see sisuliselt võimatu. Et see nii kujunes, selles ei olnud kellegi paha tahet. Meil puudusid igasugused kogemused. Eesti iseseisvuse lühikese ajaloo jooksul ei olnud ühtegi ennetähtaegset valimist.” https://tartu.postimees.ee/7927716/juri-adams-meie-hada-pole-joukuse-puudus-vaid-eesti-nsv-edasi-kestmine
Ehk siis Nestor väidab, et põhiseadus on teadlikult nii tehtud, et erakorralisi valimisi ei tuleks, kuna esimesel iseseisvusajal oli erakorralisi valimisi liiga palju. Adams seevastu, et erakorralisi valimisi esimesel iseseisvusajal ei olnud üldse, mistõttu puudusid kogemused ning seetõttu ei kirjutatud neid põhiseadusesse sisse.
Tegelikult eksivad mõlemad. Eestis toimusid erakorralised valimised ühel korral, 1923. aastal. Mõju 1934. aasta riigipöördele, mida arvab Nestor, neil ei olnud.
Hääd aastalõppu soovides,
Jaak Valge