23.03.2023
Jaak Valge
Veebruaris kõlanud süüdistuste naeruväärsus peaks isegi ilmunud materjalide põhjal olema üsna selge kõigile Eesti poliitikas kuigivõrdki orienteeruvatele ajakirjanikele, poliitikaekspertidele ning loomulikult ka Eesti eriteenistustele ning poliitikutele. Kui neil mingigi tõetaotlus on. Prigožini-skandaalil oli valimistulemusele selge mõju.
Algus: Politico
Pomm plahvatab 18. veebruaril, kui valimisteni on jäänud pisut üle kahe nädala ning EKRE reiting on Norstati iganädalase küsitluse kohaselt 21,7 protsenti.1 Saksa vasakpoolses väljaandes Politico ilmub mahukas artikkel, milles kirjeldatakse Venemaa paramilitaarse grupi Wagner ja selle juhi Jevgeni Prigožini võrgustiku toimimist ja tegevust.
Kirjeldus ja analüüs põhineb USA valitsuse ja Prigožini võrgustiku sisedokumentidel, mille oli hankinud Saksa uudisteväljaanne die Welt. Dokumendid hõlmavad aastaid 2014–2021. Politico küsitletud eksperdid peavad dokumente autentseks, ent märgivad, et tegemist ei ole tervikuga: andmeid on puudu ning osa dokumente on tõenäoliselt pärit mõnest teisest komplektist.
Politico artikli mõnes lõigus puudutatakse ka Eestit. Artiklis märgitakse, et ühest strateegiamemost selgub, et Prigožini võrgustik üritas sekkuda Eesti poliitikasse: “Ühe dokumendi kohaselt kavatsesid Prigožini kaastöötajad 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel toetada paremäärmuslikku euroskeptilist EKRE erakonda.”
Artiklis järgneb sellele Balti kaitsekolledži teaduri Viljar Veebeli kommentaar: “Koostöö sai alguse sellest, et EKRE soovis olla radikaalselt liberaalsete erakondade vastu ja neil oli hea meel selle väga professionaalselt koostatud paketi vastuvõtmise üle.”
Politico jätkab: “Selleks plaanisid /Prigožini – J.V/ operatiivtöötajad levitada Kremli läänevastaseid meelisnarratiive nagu “probleemid Eestis EL-i tõttu” ja NATO-vastased sõnumeid ning kampaaniaid toonase presidendi Kersti Kaljulaidi ja liberaalse Reformierakonna juhi Kaja Kallase vastu, kes on praegu peaminister. On ebaselge, kas operatiivtöötajad viisid selle konkreetse plaani enne 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi ellu – Meta pressiesindaja ütles, et dokumendis soovitatud nimedega Facebooki gruppe suhtlusvõrgustikus ei loodud.”
Politico artiklis refereeritud eksperdid leiavad, et dokumendis kajastatud strateegia on sarnane 2018. aasta lõpuga, mil enne Eesti parlamendivalimisi moodustas Wagner Facebookis ja venekeelses sotsiaalmeediakeskkonnas VKontakte gruppe, et püüda üles kütta sotsiaalset ebakõla. Võib aru saada, et eksperdid ei käsitle sama strateegiamemo, millest oli juttu eelmises lõigus, vaid tegemist on teise dokumendiga, kus samuti Eestit käsitletakse, aga puudutatakse 2018. aasta lõppu. EKRE-st siinkohal artiklis juttu pole.
Politico artikli Eesti-teema lõpetuseks pakutakse kaitsepolitseiameti büroojuhi Harrys Puusepa kommentaari, kes toonitab, et tegelik oht seisneb “pikaajalises pingutuses, mis on palju ohtlikum kui ükski konkreetne projekt. Ning “kui me näeme Euroopas populismi tõusu, siis ma arvan, et Vene propagandistid mõistavad, et see võib olla ka neile võimalus.”2
Niisiis selgub ühest Politico käsutuses olnud strateegiamemost, et Prigožin planeeris Eestis 2019. aastal operatsiooni, mille käigus kavatseti toetada ka EKRE-t, kuid andmeid, et seda tegelikult tehti, ei ole.
Viljar Veebeli ja Harrys Puusepa kommentaarid on kontekstist väljas ega kajasta üldse kõnesolevat dokumenti. Veebel ise distantseerub juba 21. veebruaril oma tsitaadist, kinnitades, et tema pole väitnud, et EKRE teeb koostööd Prigožini või Wagneriga.3 Kas Politico käsutuses on veel mõni dokument, kus EKRE-t mainiti, pole selge.
Delfi Meedia ja muu Eesti meedia
Selsamal 18. veebruaril kell 17.19 ilmutab Delfi Martin Laine artikli “Politico: Wagneri eraarmee boss Prigožin plaanis 2019. aastal EKRE kaudu infooperatsiooni.”4 Artikkel levib väga laialt ning sellele kirjutatakse poolteisttuhat kommentaari. Kell 18.28 ilmutab Delfi Henn Põlluaasa selgituse, mille kohaselt EKREl pole Wagneriga mingit sidet. “Politico artiklis võib olla ükskõik mis jama kirjas, kapo pole iialgi seostanud EKRE-t Kremliga ega nende jutupunktidega, see on täielik jamps”, kinnitab Põlluaas.
Edasi aga järgneb Delfis ja mujal lausa müriaad artikleid, mis kõik otseselt või kaudsemalt EKRE-t ja Prigožinit seostavad või seoses kahtlustavad. Põlluaasa avaldus upub üldisesse kisakoori. Kolme päeva jooksul ilmub peamiselt Delfis, aga ka Postimehes ja Õhtulehes vähemalt viisteist EKRE-t süüdistavat või kahtlustavat artiklit.
Samal 18. veebruaril juba kell 18.41 ilmub Delfis Kristen Michali (Reformierakond) kirjutis “Helme kaabu alt peegeldaks justkui Prigožinit, kui tõrvikuvalgel vaadata.” Michal deklareerib, et “Eesti on Putinil pinnuks silmas, meie hoiak on liiga väärtuspõhine. Seetõttu langes valik EKRE toetamiseks /…/ peaministriambitsioonidega erakond ei saa olla palgalise pättidearmee esindaja.”5
Kell 22.10 ilmutatakse Lauri Läänemetsa (SDE) artikkel. Autor nõuab “EKRE Kremli-kuramaaži” ühest hukkamõistu.6 19. veebruari hommikul avaldab Delfi Raimond Kaljulaidi (SDE) artikli, milles too kirjutab oma kandideerimisest 2019. aastal Euroopa Parlamenti ning kinnitab: “Imestasin siis, et EKRE-l on venekeelne trollivabrik, aga tuleb välja, et küllap nad kõigest laenasid seda Prigožinilt.”7
Samal pealelõunal avaldab Eesti Päevaleht juhtkirja “EKRE ise andis Wagnerile põhjuse kosja tulla”, mille tasuta lugemiseks nähtav lõik algab järgmiselt: “Väljaande Politico omandatud ja mitmest allikast kontrollitud dokumendid näitavad, et Kremliga seotud Wagneri eraarmee juht Jevgeni Prigožin otsis 2019. aastal EKRE-ga kontakti. “Ah siis sellepärast levitab EKRE seisukohti, mis sobivad nii hästi Moskva eesmärgiga lõhkuda lääneliitlaste ühtsust!””8
21. veebruaril selgub avalikkusele, et kõnealused dokumendid on ka Delfi/Eesti Päevalehe valduses. Delfi avaldab pika artikli “Dokumendid kinnitavad: Prigožini käsilased sekkusid Eesti valimistesse”, mis on illustreeritud fotodega kõnealuste dokumentide osadest. Artikkel on taas tohutu leviga.
Autorid Holger Roonemaa ja Martin Laine teatavad, et dokumendid “näitavad, et mõjuagendid sekkusid Eesti valimistesse ja korraldasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) huvides infooperatsioone.” Ühes illustratsiooniks toodud dokumendikatkes märgitakse: “Lähiajal luuakse eesti parlamendis koalitsioonid. Tõenäoliselt sõlmib ka EKRE teiste parteidega kokkuleppe. Vajalik on EKRE uutele partneritele edasi kanda eesmärgid EL-ist ja NATO-st välja astuda.” Samas dokumendikatkes peetakse Kuressaaret Hiiumaa kõrval Eesti saareks.9
Põhjalikumalt kommenteerivad Martin Laine ja Holger Roonemaa teemat Delfi podcastis 22. veebruaril. Martin Laine märgib, et “istus tol päeval Twitteris” ja sai sealt teada Politico artikli kohta. Ta kinnitab, et fakt on see, et mingi sekkumine Eesti valimistesse toimus. Laine märgib, et üks konkreetne dokument on 14. märtsist 2019, ajast vahetult peale riigikogu valimisi. “Seal on EKRE-t mainitud ma arvan mingi seitse korda vähemalt… noh ärge nüüd, võib-olla viis, igatahes väga palju ja läbivalt, ja korduvalt on väljendatud – meie toetame EKRE-t, meie ülesanne on EKRE-le toetust avaldada, selleks me teeme neid ja neid ülesandeid.”
Roonemaa lisab, et “selle dokumendi EKRE-t puudutava osa põhisõnum on, et EKRE sõnumeid tuleb võimendada /…./ ja nende sõnumitena, mida võimendada, eelkõige nähakse ette Euroopa Liidust ja NATO-st n-ö Eesti väljaastumise soovi või tahtluse võimendamist. Ja teine asi, mis väga eredalt silma torkab, on see, et EKRE on meie sõber. Kõik, kes on EKRE vaenlased, on meie vaenlased.”
Edasi räägib Martin Laine, et 2018. aastal käisid venelased Eestis ja üks dokument ongi n-ö reisi aruanne. Roonemaa märgib, et “EKRE kaasamine oli üks osa palju suuremast plaanist ehk EKRE oli üks osa projektist, mismoodi Eestit lõhestada, Eestis kultiveerida lääne- ja NATO vastasust ja selliseid depressiivseid meeleolusid eelkõige venekeelse elanikkonna seas.”10
27. veebruaril teatab Jevgeni Prigožini pressiteenistus Baltikumi propagandaportaali Baltija küsimusele vastates järgmist: “Oleme tõepoolest EKRE endise esimehe Mart Helmega pikka aega koostööd teinud. Meie koostöö algas 2019. aastal meie läänevastase strateegia osana. Meie esindajad käisid isegi tema kabinetis. Te teate meie positsiooni Ameerika valimiste suhtes ja Helme nimetas Bidenit pärast USA valimisi “korruptiivseks tüübiks” ning ütles, et sealsed valimised on võltsitud. Paraku on meie läänevastane suund läbi kukkunud. Aga muidugi, Mart Helme on odioosne mitmeti mõistetav inimene, kel on Venemaasse keeruline suhtumine, aga kui ta oli siseminister, täitis ta alati kokkuleppeid.”11
Martin Laine reageerib Prigožini pressiteatele kommentaariga, milles kahtleb Prigožini väidete tõelevastavuses. Delfi seab kommentaari pealkirjaks: “Prigožin “ülestunnistuses”: jah, tegime Mart Helmega koostööd!”.12 EKRE reageerib omakorda pressiteatega, paludes kaitsepolitseil küsimust uurida.
28. veebruari Delfi saates “Valimisstuudio” räägib välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) EKRE sajatamise taustal Prigožini n-ö ülestunnistuse kohta, et seda peab võtma väga tõsiselt ning leiab, et “kui keegi teeb Eesti riigis koostööd Prigožiniga võimu haaramise nimel, siis pole tema koht mitte parlamendis, vaid vanglas!”13
Järgmise päeva Postimehe valimisstuudios teatab Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, et “Isamaa on kogu aeg olnud positsioonil, et meie ei tee koostööd nende poliitikutega, kes ei jaga Eesti julgeolekupoliitikat, või nendega, kes teevad koostööd Prigožiniga,” lisades, et EKRE ja Venemaa koostöö asjus on vaja selgust.14
2. märtsil kommenteerib Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog saates “Aktuaalne Kaamera” EKRE reitingulangust järgmiselt: “Kindlasti, mis puudutab EKRE-t, siis ka see negatiivne skandaal, mis algas juba üle-eelmisel nädalal, aga siis selle nädala algus (st alates 27. veebruarist – JV) andis täiendust ja palju tugevama sõnumiga, kus otse Prigožin ise kinnitas, et ta on olnud EKRE juhtidega ühenduses.”15 Ehk õiguspärastab ja võimendab Eesti kõige vaadatavamas uudistesaates Prigožini/Kremli EKRE-t kompromiteerivat sõnumit.
Aga tõepoolest, Kantar Emori järgi oli EKRE reiting langenud nädalaga 18 protsendilt 14 protsendile ning Norstati viimase valimiseelse reitingu kohaselt kahe nädala taguselt 21,7 protsendilt 16,2 protsendini.16
Niisiis oli Prigožini-skandaalil valimistulemusele selge mõju. Kui suur, pole muidugi võimalik kindlaks teha, aga võiks oletada, et kahe-kuue protsendi vahel. Ehk teisisõnu võinuks EKRE saada parlamendis 17 koha asemel 19-24 kohta.
Süüdistuste sisu
Pole kahtlust, et Prigožini enda kommentaar sidemete kohta EKRE-ga on insinuatsioon. Selles ei kaheldud ka Delfi artiklis. Juba elementaarne loogika ütleb, et kui Prigožin oleks näinud tõepoolest EKRE-s Venemaa huvide edendajat, siis ta ei kompromiteeriks EKRE-t, vaid teataks, et Politico artikkel ei vasta tõele. Või ei teataks üldse midagi. Vastupidine tegutsemine ei tähenda midagi muud kui soovi EKRE-t kahjustada.
Keerulisem on analüüsida dokumente. Siinkirjutajal on ajaloolasena pikaajaline kogemus töötamisel Vene (NSVL) välisluure ja diplomaatilise teenistuse dokumentidega. Arvan, et suudan ka kõnesolevate dokumentide autentsust hinnata ja neid allikakriitiliselt lugeda, kuna tunnen poliitilist tausta. Julgen arvata, et paremini kui Politicole ütlusi andnud mitte-Eesti eksperdid, kes ei tunne Eesti konteksti, või Roonemaa ja Laine, kelle vene keele oskus on puudulik.
Ent analüüsida on võimalik vaid siis, kui on olemas see, mida analüüsida. Kõnesolevaid dokumente pole meil olnud võimalik näha. Roonemaa vastas minu sellekohase palve peale 7. märtsil viisakalt, et kuna nad ei ole lekke algomanik, pole neil voli dokumente edasi jagada. Die Welti peatoimetaja pole palvele dokumente jagada reageerinud ning kaitsepolitseiamet pole samuti palvele dokumente jagada vastanud. Samuti pole kaitsepolitseiamet ilmselgelt jaburaid süüdistusi ümber lükanud, vaid vastupidi, on piirdunud udujutuga populistide ja Kremli sarnasusest, ainult märkides, et füüsilistest kontaktidest EKRE ja Kremli vahel pole tõendeid.17
Nende pudemete põhjal, mis teada on, võib järeldada, et EKRE-st on juttu ühes või kahes dokumendis. Kindlasti on EKRE-t mainitud 2019. aasta 14. märtsiga dateeritud dokumendis. Martin Laine sõnutsi niisiis “vähemalt seitse korda, aga võib-olla viis.” Ilmselt tollestsamast dokumendikatkest on Eesti Päevalehe/Delfi artiklis avaldatud foto. Tekstis seisab niisiis eesmärk, et EKRE peaks ka tulevastele koalitsioonipartneritele edasi kandma oma eesmärgid Euroopa Liidust ja NATO-st välja astuda.
See katke – aga lisaks ka see, et Kuressaaret peetakse samas dokumendis Eesti saareks – paneb dokumentide autentsuse kahtluse alla. Kui aga siiski on tegemist autentse dokumendiga, mille autor(id) tõsimeeli kavandasid Eesti avalikkuse mõjutamist, on Prigožini allika informeeritus EKRE-st ja Eestist nullilähedane.
EKRE on olnud küll euroskeptiline, aga pole kunagi püstitanud eesmärki Euroopa Liidust välja astuda. NATO-st rääkimata. Vastupidi, EKRE on alati olnud NATO kohalolu tugevdamise poolt. On imelik loota, et EKRE püüab eesmärke, mida tal endal pole, sisendada oma tulevastele koalitsioonipartneritele.
Niisiis on see dokument võltsitud või koostatud Eesti sisepoliitikas ja ka geograafias täiesti asjatundmatu isiku poolt. Ent Delfi ja kaitsepolitseiamet on keeldunud dokumentide avalikkusega jagamisest ja see süvendab seda arvamust ning suurendab lisaks tõenäosust, et ka Eesti tõlgendajad on dokumentide sisu moonutanud või vähemalt kallutatult interpreteerinud.
Kokkuvõtteks
Süüdistuste naeruväärsus peaks isegi ilmunud materjalide põhjal olema üsna selge kõigile Eesti poliitikas kuigivõrdki orienteeruvatele ajakirjanikele, poliitikaekspertidele ning loomulikult ka Eesti eriteenistustele ning poliitikutele. Kui neil mingigi tõetaotlus on. Ent paljud, väga paljud neist on teemat EKRE-t süüdistades kommenteerinud, selle asemel, et insinuatsioone kummutada. Või vähemalt kommentaaridest keelduda, kuni dokumente pole avalikuks tehtud. Samal ajal pole ilmunud ühegi peavoolumeedia ajakirjaniku artiklit, milles EKRE-t tõendamata süüdistuste eest oleks kaitstud.
Aga hoopis hullem on see, kui kogu infooperatsioon EKRE kahjustamiseks oligi korraldatud või vähemalt ajastatud Eestist. Politico artiklist nähtub, et Veebel ja Puusepp olid artikli koostajate hulgas või vähemalt koostamisega kursis. Samuti pole usutav, et Delfi ajakirjanikud said Politico artiklist teada alles peale selle ilmumist.
Kogu rünnak EKRE vastu oli hästi ajastatud, perfektselt orkestreeritud ja kandis ka loodetud vilja. Ent kas peale seda oleks liig ebaloogiline või ebaõiglane järeldada, et EKRE pooldajatel ja ka paljudel teistel eestlastel kaob viimnegi usaldus peavooluajakirjanduse, peavoolu poliitikaekspertide ja Eesti eriteenistuste vastu?
Jaak Valge, Riigikogu liige (EKRE)
1 https://reitingud.ee/reitingud/
2 https://www.Politico.com/news/2023/02/18/russia-wagner-group-ukraine-paramilitary-00083553
3 https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120146844/teadur-veebel-raporti-eesmark-oli-saata-signaal-putini-reziimile-neid-jalgitakse-ja-leiud-tehakse-avalikuks
4 https://www.delfi.ee/artikkel/120145542/Politico-wagneri-eraarmee-boss-prigozin-plaanis-2019-aastal-ekre-kaudu-infooperatsiooni
5 https://epl.delfi.ee/artikkel/120145552/kristen-michal-helme-kaabu-alt-peegeldaks-justkui-prigozinit-kui-torvikuvalgel-vaadata
6 https://epl.delfi.ee/artikkel/120145594/lauri-laanemets-ekre-rahvusmustriga-kremli-kapikud-ei-tohi-saada-riigivoimu-juurde
7 https://epl.delfi.ee/artikkel/120145642/raimond-kaljulaid-ekre-ja-wagneri-sidemetest-ja-mina-veel-imestasin-kuidas-nad-nii-hasti-vene-keeles-soimama-on-oppinud
8 https://epl.delfi.ee/artikkel/120145748/juhtkiri-ekre-ise-andis-wagnerile-pohjuse-kosja-tulla
9 https://epl.delfi.ee/artikkel/120147044/dokumendid-kinnitavad-prigozini-kasilased-sekkusid-eesti-valimistesse
10 https://epl.delfi.ee/artikkel/120147456/kuula-puust-ja-punaseks-koik-mida-pead-teadma-prigozini-seosest-eesti-poliitika-ja-ekrega
11 https://baltija.eu/2023/02/27/osnovatel-chvk-vagner-evgenij-prigozhin-mart-helme-vsegda-soblyudal-dogovorennosti/
12 https://www.delfi.ee/artikkel/120149680/prigozin-ulestunnistuses-jah-tegime-mart-helmega-koostood
13 https://www.delfi.ee/artikkel/120149884/valimisstaap-reinsalu-nouab-prigozini-juhtumi-uurimist-kui-keegi-teeb-temaga-koostood-siis-pole-koht-mitte-riigikogus-vaid-vanglas
14 https://tv.postimees.ee/7721075/valimisstuudio-erakondade-juhid-laksid-postimehe-suures-valimisdebatis-raksu-iga-asja-parast
15 https://etv.err.ee/1608888131/aktuaalne-kaamera-ilm, 02.23-03.19.
16 https://reitingud.ee/reitingud/
17 https://www.err.ee/1608891815/kapo-meil-ei-ole-andmeid-ekre-fuusilise-kontakti-kohta-prigoziniga