02.06.2024
Jaak Valge
Sündimuse langus Eestis on äärmiselt murettekitav, aga see on pälvinud vähemalt nii arvamusliidrite kui ka poliitikute tähelepanu. Ent massiimmigratsioon ei ole isegi teadvustatud.
Äsja käisid mul külas Tšehhi tuttavad, kelle eelmine Eesti-reis jäi 20 aasta taha. Küsimusele, kuidas on Eesti selle ajaga muutunud, sain vastuseks, et vene keelt kostub märksa rohkem. See oli ootamatu, ehkki jälgin pidevalt rändestatistikat. Kohapeal elades on muutusi keerulisem aduda.
Massiimmigratsiooni mõiste ei ole selgelt defineeritud. Põhjendus, miks seda siiski kasutada, on sarnasus 1980. aastatega. Toona nimetasime samas suurusjärgus rändekäivet ehk Eestist läbi käiva rahvahulka ja rändesaldot ehk sisse- ja väljarände vahet massiimmigratsiooniks.
Statistikaamet teeb sisse- ja väljarändenumbrid kindlaks erinevatest registritest saadud elumärkide alusel. Teatud elumärkide hulgast alates, ning arvestades eelmise aasta seisu, loetakse inimene Eestisse sisserännanuks. Näiteks ei ole kaugeltki kõiki Ukrainast viimasel kahel aastal Eestisse tulnuid loetud sisserändajateks. Teisalt aga, need Ukraina kodanikud, kes on sisserändajateks loetud, tõenäosuselt ka Eestisse jäävad.
Massirände algus
Niisiis 2017. aastal hakkasid kehtima välismaalaste seaduse muudatused, millega soodustati sisserännet: kehtestati rida uusi erandeid (nt iduettevõtted), mille puhul sisserändekvoot ei kehti, alandati Eestis makstava töötasu määra nõuet jms. Jättes arvestamata Eesti Vabariigi kodanike rände, kasvas immigratsioon 2017. aastal eelmise aastaga võrreldes pooleteist tuhande isiku võrra ning ka rändesaldo kasvas pooleteisekordseks.
Järgmisel kahel aastal kasvas sisseränne veelgi. Koroona-ajal 2020. aastal toimus väike langus, edasi aga hoopis suur tõus. 1990. aastate algul kehtestatud sisserändekvooti, mida siis optimaalseks peeti, ületas juba 2017. aasta sisseränne erandite toel pea seitsmekordselt ning 2021. aastal, enne Ukraina põgenike tulekut, pea kümnekordselt. Seega on sisserändekvoodil vaid sümboolne tähtsus. Immigratsiooni maht sõltub välismaalaste seaduses sätestatud eranditest.
2022. aastal lõdvendati sisserändereegleid veelgi, eelkõige Eestis makstava töötasumäära alandades. Tippspetsialistina Eestisse tulnule, kes võib sisse rännata hoolimata sisserände piirarvu täitumisest, tuleb maksta nüüd varasema kahekordse asemel 1,5 kordset Eesti keskmist tasu. Praeguseks on välismaalaste seaduses kehtestatud 20 erandit, mis sisserände piirarvu alla ei lähe, ning 14 erandit, mille puhul piirarvu alla kuuluvate töötajate töötasunõue (Eesti keskmine palk) ei kehti. Näiteks iduettevõtete, hooajatöötajate ja lähetatud töötajate puhul enam töötasunõuet pole ning lühiajaliselt kasvuettevõttes töötanud peavad alates 2023. aastast saama 0,8 keskmist Eesti kuupalka.
Pärast aktiivse sõjategevuse algust Ukrainas alandati Ukraina kodakondsete töötasunõuet 0,8 Eesti keskmisele, sh nende puhul, kes viibisid Eestis enne 24. veebruari 2022. Nii on alates 2017. aastast, aga eriti 2022. aastast soodustatud just madalama palgaga tööjõu sissevoolu.
Tegelikult ongi arusaamatu, mida sisserände lõdvendamiseks, mida nõuavad mõned ettevõtjad ning majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200), veel üldse teha saaks. Eesti on täielikult avatud piiridega Euroopa Liidu riikide kodanikele, ning arvestades neid kümneid ja kümneid erandeid, sisuliselt avatud ka kolmandate riikide kodanikele. Kes vähegi viitsib vaeva näha, võib end mõne erandi alla sokutada.
Tagasiränne on tervitatav
Kõige suurem kodakondsuse järgi määratletav ränderühm on siiski Eesti Vabariigi kodanikud, kes on ka loomulikult väga oodatud. Eesti kodanike migratsioonisaldo on käsitletavate aastate keskmisena pisut plussis: sisse tuli 49 000 ja välja rändas 46 000. Ka teiste Euroopa Liidu kodanike migratsioonisaldo on plussis: sisse tuli 27 000 ja välja rändas 19 000.
Eestlasena määratleb end ligikaudu kolmveerand (74 protsenti) sisserännanud ja 70 protsenti väljarännanud Eesti Vabariigi kodanikest. Aastatel 2017–2023 sisserännanud Euroopa Liidu riikide kodanike seas on kõige rohkem Soome (18 protsenti), Läti (17) ja Saksamaa (13) kodanikke. Sisserännanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanike hulgas on näpuotsaga (arvatavasti 1–2 protsenti) ka eestlasi. Euroopa Liidu kodanike ränne on igati arusaadav. Nende rändesaldo ei ole ka suur.
Hoopis teisiti on aga seis nn kolmandate riikide kodanike migratsiooniga. Juba aastatel 2017–2021, st enne Ukraina põgenike saabumist oli nende sisseränne 32 000 ja migratsioonisaldo 20 000t, st kolmveerand nende aastate migratsioonisaldost, kui Eesti Vabariigi kodakondseid mitte arvestada. Nende seas domineerivad Venemaa ja Ukraina kodanikud. Muude kodakondsusega isikud on siseministeeriumi esmaste elamislubade 2023. aasta andmete kohaselt suuruse järjekorras India, Türgi, Usbekistani, Ameerika Ühendriikide, Pakistani, Aserbaidžaani jt riikide kodanikud.
Islamitaustaga riskiriikidest pärit isikute arv Eestis on viimase kuue aastaga neljakordistunud. Kaitsepolitseiameti hinnangul kasvab islamiusuliste suurenenud kogukonnaga paratamatult ka nende radikaliseerumise tõenäosus. Kogu perioodil 2017–2023 oli aga sisseränne kolmandatest riikidest 87 000, saldo aga 72 000, st 91 protsenti kogu migratsioonisaldost, Eesti Vabariigi kodanikke arvestamata.
Keeleõpe on ebapiisav
Üritagem nüüd need numbrid asetada konteksti eesti keele õppega. Aastatel 2017–2021, st enne Ukraina elanike sisserändelainet sooritas eesti keele tasemeeksami edukalt 13 000 isikut. Nende hulgas on ka üle veerandi A2 taseme sooritanuid, mis ei ole veel iseseisva keelekasutaja tase. Ent samal ajal rändas Eestisse sisse 20 000 Euroopa Liidu riikide kodanikku ja 32 000 nn kolmandate riikide kodanikku. Nii sooritas edukaid tasemeeksameid umbes neli korda vähem isikuid, kui umbkeelseid sisse rändas. Pisut leevendab olukorda asjaolu, et 10 protsenti sisserännanutest oli kuni 19-aastased, kes omandavad eesti keele ehk koolis.
Aastatel 2022–2023 olukord muutus. Aga mitte paremaks. Tasemeeksami sooritas edukalt 7000 isikut, neist A2 tasemel 2200. Samal kahel aastal rändas Eestisse sisse 6000 Euroopa Liidu kodanikku ja 56 000 kolmandate riikide kodanikku. Kolmveerand neist olid 20-aastased ja vanemad. Seega sooritas tasemeeksami üheksa korda vähem isikuid, kui sisse rändas, ning kui nooremad välja jätta, siis peaaegu seitse korda.
Peaks olema selge, et niimoodi enam edasi ei saa. Lahendus ei ole eesti keele õppe laiendamises, mida tuleb ka teha, vaid immigratsiooni piiramises kolmandatest riikidest. Euroopa Liidust tulijaid piirata ei saa ega pole ka põhjust, ent nn kolmandate riikide kodanikele tuleks taas kehtestada eranditeta rändekvoot 0,1 protsent elanikkonnast ehk 1300 isikut. Ukrainast tuleks aga vastu võtta vaid rindemeeste perekondi.
Alusetud lootused
Arusaamatu on lootus, et suurema hulga Ukraina põgenike Eestisse jäämine päästaks meid demograafilisest vetsupotist. Ukrainlaste sündimus on madalam kui eestlaste oma ja madalam ka Eesti välispäritolu rahvastiku keskmisest. See on üks madalaimaid Euroopas. Rahvastikukäitumise mustrid kanduvad üle ka uude elukohta. Niisiis kõlbab sel puhul ütlus, mida kasutatakse devalveerimise kohta: see on nagu talvel püksi tegemine – esialgu tundub tõesti soojem ja on mõnus, aga ainult lühikest aega.
Odavtööjõu sissevool on ka üks põhjustest, miks meie majandusuuendused on tarretunud. Tootmismahu kasv odavtöö arvel ei tähenda riigi elanike keskmise jõukuse kasvu, vaid võib tähendada majanduslikku mahajäämust. Eesti inimeste töö tootlikkus töötunni alusel kukkus 2022. aastal kuus protsenti, arvestatuna ostujõu pariteedi alusel 2015. aasta püsihindades.
Soomele kõige lähemal oli Eesti 2020. aastal, mil meie tootlikkus moodustas nende omast 69,4 protsenti. Samal ajal on ka Läti ja Leedu tootlikkus kasvanud, ja ka Läti on Eestist möödunud. Leedu, Tšehhi, Sloveenia ja Slovakkia on aga kogu perioodi vältel olnud Eestist ees, ent 2022. aastal on vahe suurenenud. Peale Läti on Eestist 2022. aastal tootlikkuse poolest ette läinud ka Poola ja Ungari. 2023. aasta võrdlevaid andmeid veel ei ole, ent vaevalt meil neist midagi head loota on.
Seega, kui tšehhid järgmine kord 20 aasta pärast külla tulevad, võib neid oodata juba mitte ainult märksa venekeelsem, vaid Tšehhiga võrreldes veel ka märksa vaesem Eesti. Kui me sisserännet ei piira.
Jaak Valge, ajaloolane, riigikogu ja Tartu volikogu liige (EKRE)
https://arvamus.postimees.ee/8030986/jaak-valge-sisserandekvoot-on-eranditega-tuhistatud