Jaak Valge: “Ülikoolide poolt ettevalmistatavad spetsialistid ei vasta Eesti tööturu vajadusele, langenud on õppekvaliteet”

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon algatas kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis jõudis täna riigikogu suurde saali, kuid mis paraku taas maha hääletati.

Erakonna nimel kõnelenud saadik Jaak Valge ütles, et sarnane eelnõu on juba varemgi esitatud, aga kuna üks argument nende kõrgharidusõppesse puutuvate eelnõude tagasilükkamisel on olnud alati see, et haridusministeeriumi poolt tuleb mingi terviklahendus, mida pole tulnud siiani kahe ja poole aasta vältel, siis on loomulik reaktsioon selle uuesti esitamine.

Jaak Valge: „Eesti kõrgharidusõppes on rida põhimõttelisi probleeme, mida on tunnustatud juba mitu aastat tagasi. Esiteks ei vasta ülikoolide poolt ettevalmistatavad spetsialistid Eesti tööturu vajadusele, teiseks on kiiresti langenud õppekvaliteet. Tsiteerides Jaak Aaviksood: “Tööandjate arvates ei vasta lõpetajate erialajaotus majanduse vajadustele ja omandatud oskused tööturu ootustele. Seda kinnitab ka lõpetajate palgastatistika. Eestis on kõrgharidusega kaasnev keskmine palgalisa arenenud riikidega võrreldes üks väiksemaid.” See oli tsitaat. Ja kolmandaks, on toimunud kõrgharidusõppe kiire ingliskeelestumine.

Kolmandik doktorantidest on välisüliõpilased. Neid probleeme on tunnistatud juba mitu aastat tagasi, aga mingeid lahendusi ei ole peale selle, et sellest on palju räägitud. Küll aga on need probleemid omavahel seotud, sest need välisüliõpilased, kes eesti keelt selgeks ei saa, peavad minema madalapalgalisele tööle ja ligikaudu pooled – siin sõltub sellest, kuidas seda arvutusmetoodikat teha – lähevad Eestist minema. See tähendab, et see on Eesti üldisse haridusse suunatava raha puuduse tõttu täielik priiskamine – me õpetame teistele riikidele välja spetsialiste.

Lisaprobleemiks, mis viitab ka õppekvaliteedi langusele ja õppe mittevastavusele Eesti vajadustele, on sooline ebavõrdsus. Praeguseks on ainult 39% ülikoolides õppivatest tudengitest mehed. Paljud meesterahvad lihtsalt ei näe vajadust ülikooli minna, sest sellest on vähe kasu.

Niisiis, meie arvates tuleks esiteks ülikoolides tagada eestikeelse õppe jätkumine ja ülikoolid ise deideologiseerida. See tähendab ka kvaliteedi tõstmist ja õppe suuremasse vastavusse viimist Eesti nõudmistega.“