Jaak Valge valimisea langetamisest: “Neid otsuseid saavad teha küpsed, täisealised kodanikud”

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tegi parlamendis ettepanekuEuroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus (valimis- ja kandideerimisea langetamine) esimesel lugemisel katkestada. EKRE fraktsiooni saadik Jaak Valge põhjendas otsust tõigaga, et selle eelnõu seletuskirja põhjendused on ebaveenvad ja rabedad.

Jaak Valge: „Kui ma põhiseaduskomisjonis tegin ettepaneku, et peaksime arutelu jätkama ja enne täiskogusse saatmist kutsuma komisjoni ka eksperte, päris eksperte, mitte riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna ametnikke, me peaksime kutsuma komisjoni ka eksperte, nimelt poliitikateadlasi, sotsiaalteadlasi, biolooge ja demograafe, siis kahjuks see komisjoni heakskiitu ei pälvinud. Seletuskirjas tõesti eksperte ei olnud kasutatud. See oli väga primitiivne seletuskiri. Lisaks oli ka, mulle tundus, see arutelu komisjonis üks minu praktika primitiivsemaid, kus lihtsalt räägiti kogu aeg näidetega, kuidas kellegi tuttav on ühte- ja teistmoodi.

Reageerides lugupeetud ettekandja väitele, nagu oleksid kohati konservatiivsemad inimesed küünilised, ütlen ma nii, et kui puht parteitehnoloogiliselt võtta, siis võiksid rahvuskonservatiivid sellest isegi kasu saada. Sellepärast et EKRE toetus on olnud 18–24-aastastel kõige suurem. Kahjuks 16–18-aastaste toetust Norstat ei ole mõõtnud, aga võiks arvata, et nende toetus oleks ka rahvuslastele olnud suhteliselt kõrge.  Peale selle on meil ka üks erakondadest ilmselt kõige suurem või vähemalt kõige tuntum noorteorganisatsioon: Sinine Äratus. Ja nende arvamus oli negatiivne. Nii et vaadake, needsamad noored, kes on rahvuskonservatiivsed noored, sellest hoolimata, et subjektiivselt nad võiksid seda toetada, ometi ühiskonda kui tervikut nähes, nii nagu üks rahvuskonservatiiv seda peab nägema, mitte ainult oma mätta otsast, vaid tervikuna nähes, oli see negatiivne valimisea langetamise osas.

See aga, kuidas keegi defineerib tagurlust või progressiivsust, vabandage, selle üle on loogikud ja filosoofid väga pikka aega vaielnud. Ja on üldiselt leitud, et tagurlase ja progressivisti tunnevad ära marksistid – ainult marksistid teavad tulevikku ette, nad teavad seda, mis tulevikus toimuma hakkab. Teised keegi ei tea.

Ma oma üliõpilastel üldiselt ei luba neid termineid kasutada, juhul kui nad ennast otse marksistideks ei defineeri.

Püüan tuua EKRE argumendid valimisea langetamise vastu. Vaadake, valimine on selline vastutusrikas otsus, millest sõltub riigi poliitika tulevik. On väga loogiline, et neid otsuseid saavad teha küpsed, täisealised kodanikud. Ja ajalooliselt loetakse täisealiseks seda kodanikku, kes on saanud 18-aastaseks. Ja sama kõrge, 18-aastane on ka olnud tavaliselt valimisiga. Õigemini mitte tavaliselt, vaid umbes viimasel 100 aastal Euroopa päritolu inimestega riikides. Hoopis teistmoodi on sellega, mis puhul, mis eas loetakse inimene täiskasvanuks. Ja see on muutuv, erinevates riikides erinev, nagu sotsiaaluuringu andmed näitavad.

Ma üldistan niimoodi, et Euroopa sotsiaaluuringute andmetel see on täiskasvanuks saamise iga tõusnud kõikides Euroopa riikides. Eestis näiteks 2006. aastal oli see nii, et siis loeti Eesti naisi täiskasvanuks, kui ta oli saanud 19 aastaseks, 2018. aastal aga 20- aastaseks. Meeste puhul olid need arvud 21 ja 22. Täiskasvanuks saamise iga on kasvanud. Ja mis on veel tähelepanuväärne: nendes vähestes riikides, mida ka teie seletuskirjas oli välja toodud Euroopas, kus parlamendi valimisiga on langetatud, nimelt Belgias ja Saksamaal, on täiskasvanuks lugemise iga madalam kui Eestis.

Küsime veel seda, miks on valimisiga üldse põhjust täiskasvanueaga seostada? Mõningate väidetega on mul väga hea meel nõustuda. Põhimõtteliselt on ikka sellepärast, et täiskasvanud on vähem mõjutatavad ja stabiilsemad. Mitte iga täiskasvanu, ma võin olla väga heitlik, rabe ja kirglik, eks ole, aga keskmine täiskasvanu. Ja keskmine noor on rohkem kirglik kui keskmine täiskasvanu. Vaevalt et keegi selles kahtleb.

Näiteks kui te võtate lahti sellesama Ühiskonnauuringute Instituudi reitingute lehe ja vaatate seal erakondade poolehoidu erinevates eagruppides, siis te näete, kuidas ta hüppab niimoodi teravalt 18–20-aastaste seas, ja kuidas hüppab ka teiste seas ka. Kõik inimesed muidugi muudavad oma valimiseelistusi, see ongi loogiline, aga ta on hoopis stabiilsem ikkagi küpsemate inimeste seas. Ja kahjuks 16–17-aastaseid seal ei mõõdeta, aga on kindel põhjus arvata, et seal on kõikumised veel suuremad.

Kokkuvõttes ei ole argumente valimisiga langetada olukorras, kus täiskasvanuks pidamise iga kasvab. Ja me oleme seega selle eelnõuga sätestatavate muudatuste vastu, sest eelnõu esitajad meid ei veennud, aga te võite veel proovida.

Kui me aga tahame tõepoolest kasvatada meie ühiskonna võimet poliitilisi otsuseid mõjutada, millega ma olen väga nõus, me peaksime seda väga kasvatama, siis peaksime andma kodanikele võimaluse referendumeid algatada. Väga lihtne! See võiks ka parandada meie hukka läinud parlamentarismi praegu.”