Jaak Valge: „Väljendusvabaduse kui olulise põhiseadusliku väärtuse hülgamine Eestis paneb muretsema“

Ajaloolane ja poliitik Jaak Valge ning kirjanik Andres Aule kavatsevad politsei trahviotsuse kohtus vaidlustada, sest sellega piiratakse väljendusvabadust.

Politsei- ja Piirivalveameti otsustas, et Andres Aule ja Jaak Valge panid 22. juulil toime väärteo, kui paigaldasid Tallinnas Harju tänaval kirjanike majale Eesti NSV lipu, ja pidas õigeks neid trahvida.

Seejuures ei lähtunud PPA Valge sõnul enam karistusseadustiku paragrahvist 151, nagu väärteomenetlust alustades, vaid pani nüüd süüks avaliku korra rikkumise, täpsemalt kolmandate isikute häirimise (karistusseadustiku § 262 ja korrakaitseseaduse § 55 lõige 1 sissejuhatav osa).

Väärteotoimikus on nimetatud kaks kolmandat isikut, keda nad väidetavalt häirisid: Abdrahmanov ja Aleksejev.

„Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu seinal rippuvale alalisele okupatsioonivõimu sümbolile, mis tuleks eemaldada. Karistus okupatsioonivõimu sümboli kasutamise eest määrati aga hoopis meile,“ sedastas Valge, lisades, et omaette teema on see, kuidas saab Eesti Vabariigis olla karistatav protestieesmärgiline kunstiline performance, mille ükski element ei ole seadusega keelatud. „Kust peab üldse aru saama, et teatav tegu on Eestis karistatav, kui seda üheski seaduses kirjas ei ole?“ küsib ta. Näiteks Eesti NSV-ga seotud sümboolika ei ole Eestis keelatud, välja arvatud rahvusvaheliste kuritegude õigustamisel.

Väljendusvabadust kaitseb Eestis põhiseaduse § 45 ja kunstivabadust § 38. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt märkinud, et väljendusvabaduse kaitse ei „laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib”.

Valge: „Näib, et PPA arvates on siiski karistatav igasugune eneseväljendus, mis kedagi häirib. Nähtusi, mis võivad avalikus ruumis kedagi häirida, on loendamatult palju, näiteks võib kedagi häirida ebatavapärase kujundusega plakat seinal, niitmata (või niidetud) muru, pesemata auto, rist kiriku tornis, jne. Väljendusvabaduse kui olulise põhiseadusliku väärtuse hülgamine Eestis paneb muretsema. Ehkki meil oleks palju lihtsam ning finantsiliselt kordades kasulikum trahv ära maksta, vaidlustame selle otsuse lähipäevil kohtus.“