Jaan Tõnisson 150. Pidagem meeles ühe eesti suurmehe elutööd!

EKRE Viljandi valla osakonna esimees Ando Tulvik tuletab meelde, et peagi täitub 150 aastat tuntud riigimehe Jaan Tõnissoni sünnist.

“Praeguse Viljandi valla territooriumil asuvad kuue Eesti Vabariigi riigimehe mälestusmärgid. 22. detsembril, käesoleval aastal möödub 150 aastat ühe tuntuima – Jaan Tõnissoni sünnist. Mälestusmärk rajati 2017. aastal toonase Viljandi valla initsiatiivil.

Aatemehena sai Jaan Tõnisson tuntuks juba meie rahva ärkamisajal. Oludes, kus üks osa hoidis Vene, teine Saksa poole, pani Jaan Tõnisson lootuse eelkõige Eesti rahva elujõule. Tema rahvuslik võitlus sai alguse kõikjal eesti keele kõnelemise nõudest. Teda on nimetatud  Eesti rahvusliku mõtte sõnastajaks, rahvusliku iseteadvuse teljeks, laulupidude hingeks, ühistegevuse eestvedajaks ja ka Eestimaa kroonimata kuningaks. Jaan Tõnissoni juhitud Postimehe  rolli on Eesti majanduse, kultuuri ja poliitilise elus võimatu üle hinnata.

Alates 1913. aastast hakkas ta rääkima poliitilisest iseseisvusest. Kuuludes Eesti Maanõukogusse ja Asutavasse Kogusse, osales Tõnisson aktiivselt Eesti Vabariigi loomisel ja selle kindlustamisel. Just tema oli see, kes organiseeris Eesti Vabariigile esimese relvaabi Soomest, seejärel Inglismaa sõjalise toetuse. Peaministrina alustas ta läbirääkimisi Venemaaga rahu sõlmimiseks ning ratifitseeris valitsuse nimel Tartu Rahulepingu – Eesti Vabariigi sünnitunnistuse.

Seda suurt tööd ei oska tänapäeva poliitikud vääriliselt hinnata ja soovivad Tartu Rahulepingu ajaloo prügikasti heita, vahetades selle nõndanimetatud piirilepingu vastu.

Mainimata ei saa jätta Jaan Tõnissoni osa Eesti maaelu ehk agraarpoliitika kujundamisel. Ta oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi president. Väga oluliseks pidas Jaan Tõnisson ühistegevuse arendamist. Ülo Mallene on pühendanud sellele 2014. aastal avaldatud raamatu „Jaan Tõnisson ja ühistegevus Eestis“. Jällegi aktuaalne tänapäeval, kui eestlased on lugupeetud Ingid Rüütli sõnade kohaselt muutunud liiga „isekaks“.

Alates 1919. aastast juhtis Jaan Tõnisson Rahvaerakonda. Rahvuskonservatiivi ja aatemehena esindas tema erakond  Eesti rahva kõige laiemate kihtide huve, samal ajal kui teised üksnes teatud kihi (kliki) huvide eest seisid.

Jaan Tõnissoni sünnist möödub 150 aastat, kuid tema mõtted on endiselt omal kohal: töö on see, mis meid edasi viib; õiguse eest võideldes kindlustame iseenda ja oma rahva vabaduse; ta sõnastas ka ühistegevuse mõiste.

Nagu eelpool öeldud on Jaan Tõnissoni nimetatud Eestimaa kroonimata kuningaks. Kes väärib seda tiitlit Eesti taasiseseisvumise aja poliitikutest?

Tema viljakas tegevus katkes 12. detsembril 1940, kui NKVD-lased ta Tartus arreteerisid. Kus ja kuidas lõppes suure aatemehe elu, ei ole üheselt teada. Tähistagem Jaan Tõnissoni 150. sünniaastapäeva väärikalt! Selliseid suurmehi ei sünni ühele rahvale just sageli.”

Artikli koostamisel on kasutatud Jaan Tõnissoni Instituudi, Kirjastus ja Kultuur, Simo Runneli ja Ülo Mallene jt. väljaandeid.