19.02.2018
Jaapani peaminister Shinzo Abe
Ajaleht Guardian kirjutab sellest, et mullu taotles Jaapanis varjupaika ligikaudu 20 000 inimest, positiivse vastuse sai neist vaid 0,1 protsenti.
Eelmisel aastal võeti Jaapanis vastu vaid 20 varjupaigataotlejat, hoolimata rekordilisest 19 268 avaldusest ja see on kaasa toonud vasakliberaalide süüdistused, mille kohaselt sulgevat riik ebaõiglaselt ukse inimestele, kes on tõeliselt hädas.
Sel nädalal avaldatud andmete kohaselt kasvas taotlejate arv 2017. aastal 80%, seda võrreldes eelmise, 2016. aastaga, kui peaaegu 11 000 taotlusest tunnistati rahuldavaks 28.
Alates 2010. aastast on Jaapan andnud kehtivate viisadega varjupaigataotlejatele töölubasid seniks, kuni nende taotlused läbi vaadatakse, kuid valitsuse sõnul hakkas siis massiliselt tulema põhjendamatuid taotlusi. Eelmisel kuul jõustunud muudatused lubavad tööle võtta vaid neid pagulasi, kes on juba saanud positiivse vastuse.
Peaministri Shinzo Abe (pildil) valitsus alustas karmi pagulaspoliitikaga 2015. aastal, kui ta ütles, et Jaapan peaks enne Süüria pagulaste vastuvõtmist parandama omaenda elanike, eriti naiste ja eakate inimeste elu.
Jaapani võimupoliitikud on öelnud ka seda, et tiheda asustusega ühekultuuriline rahvusriik ei vaja lisatööjõudu ning immigrantide sisselaskmine võib halvasti mõjuda Jaapani kultuuritraditsioonidele. Riik eelistab raskustes võõraid inimesi aidata nende ajaloolisel kodumaal või ka põgenikelaagrites, mitte aga neile uut kodumaad pakkudes.