06.02.2024
Üha enam jääb mulje, et eestlastelt korjatakse ära kõik eestlaslik ja muudetakse see üleilmseks. Pilt on illustratiivne.
Sotsiaalmeedias on pälvinud terava kriitika rahvusringhäälingu uudis, et 2025. aasta üldtantsupeole pääsevad vaid valitud piirkondade põhikooliealised tantsulapsed. “Kas see on laulu- ja tantsupeo traditsiooni lammutamise algus?” küsivad murelikud kommentaatorid ja neil on põhjust selleks küllaga, sest rahvuskeskset traditsiooni on püütud internatsionaliseerida Nõukogude ajal ja multikultistada vasakliberaalide võimutsedes.
ERR vahendab: “2025. aasta tantsupidu räägib suguvõsa kokkutulekust ning iga piirkond esitab oma pärimuslugusid. Kui varem on üldtantsupeole saanud kandideerida kõikide maakondade tantsulapsed, siis järgmisel aastal toimuval peol see nii ei ole. “See on konkreetselt minu kui pealavastaja nägemus, ma olen pealavastaja ja sellega ma selle ideekonkursi võitsin, et sel korral liikuda peoga natuke teisiti – et luua hoopis piirkonnaliigid, eelnevate traditsiooniliste rühmaliikide asemele, mis olid üle-eestilised,” selgitas tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann.”
“President otsustas, et Vabariigi aastapäeva vastuvõtt on tema erapidu ja kas pealavastaja võttis tuld ja arvab, et üle-eelmisesse sajandisse ulatuv traditsioon on tema “eranägemus”?” küsitakse kommentaariumis.
Üks piirkondi, mida justkui ei peeta enam Eestimaaks nüüd ka tantsupeo kontekstis, on Ida-Virumaa, mis ometigi vajaks erilist tähelepanu. “Üks seitsmest maakonnast, kust põhikooliõpilasi tantsupeole ei oodata, on Ida-Virumaa,” kirjutab ERR. Kirde-Eestist ei saa peole kandideerida ka pererühmad.
“Eks see oli ikka suureks pettumuseks, sest järjepidevust on alati olnud ning lapsed on üldpidudel alati osalenud,” tõdes Anne Uttendorf, laulu- ja tantsupeo kuraator Ida-Virumaal. Järjepidevuse katkemist toonitas ka tantsuõpetaja Imbi Tito. “Just sai suvel vahva seltskonnaga noorte tantsupeolt tuldud, lapsed said nii hea elamuse ja küsid, millal uus pidu tuleb. Ma lubasin, et loodame, et 2025. aasta saame peole – et ootame, millised liigid tulemas on,” nentis tantsuõpetaja.
Pettumus on seega suur, sest pealavastajal on oma “nägemus”. Selline olukord tekitab paratamatult küsimuse, et kas rahvuslikke üritusi, eriti just laulu- ja tantsupidusid, on hakatud teadlikult ümber korraldama, muutmaks ära selle rahvuslikku sisu ja võõrutamaks inimesi rahvuspeo ootusest. Sest kui eestlased jäetakse oma üritustest kõrvale, antakse sellega ka hoop nende rahvuslikule tunnetusele.
Väga oluline on see, et sellised suurpeod ei muutuks Tallinna-keskseteks, kuhu maakondadel pole asja, eriti veel Ida-Virumaal, kus niigi võideldakse eestluse säilitamiseks karme võitlusi. Praegu tundub asi just sellesse suunda kiskuvat. Ülioluline on ka maakondlike tantsuõpetajate kaasatus, et tantsu- või laulupeo korralduse üle ei otsustaks ainult multikultuurseks muudetud pealinnas resideeruvad ametnik-korraldajad, kelle marksistlikust ülikoolist saadud koolitus nõuabki kõige rahvusliku üleilmastamist.
Eesti laulu- ja tantsupeod on kogu eestlaskonna vaimne omand ja kellelgil pol õigust sealt kedagi “välja puksida”. Eriti kui tegu on Ida-Virumaaga, kus eestlaste kultuuripärand vajab väga suurt tuge, sealsed suguvõsad on kõige suuremas hajumisohus. 2025. aasta tantsupeo korraldajad võtsid sealsetelt eestlastelt just äsja lootuse.
Uued Uudised