Esmaspäev on raske päev nii selles mõttes, et pärast mõnusat nädalavahetust tuleb jälle tööle asuda, kuid ka selle poolest, et tööle naasevad ka politikaanid, aga mõne neist tahaks unustada lausa aastavahetuseni.
Igal pool, kus toimub mingi eestlaste ja venelaste suhteid puudutav jama, peab ka Yana Toom alati „oma viis kopikat vahele pistma“. Tema pole alates Stolitsa toimetamise ajast üldsegi arenenud. On vaid veelgi suurenenud enesekindlus ja üleolek oponentide ja eestlaste suhtes.
Täna hommikul esines keskerakondlik eurosaadik Vikerraadios, kus jälle rääkis palju sõnu, mille taga ei ole sageli muud, kui püüd kehtestada ennast pädeva poliitikuna, kes ta pole ja ei saagi olla, sest see vajab ikkagi haridust ja intelligentsi, aga mitte ainult Kremli kanalite jälgimist netis.
ERR avaldas tema esinemisest kokkuvõtte „Yana Toom: punatank on Narva inimeste hirmude kehastus“. Toomilgi endal on Narvaga seotud teatud fantoomsed valud, aga teisel põhjusel.
ERR vahendab: „Toom avaldas lootust, et peaminister Kaja Kallas ei kasuta Narvas esmaspäeval väljendeid nagu “agressorriigi kodanikud”. Samas avaldas Toom kohe arvamust, et tegelikku dialoogisoovi Kallasel Narva minnes ei ole.“
Kas Toom on võtnud endale tööle „selgeltnägija“ Ilona Kaldre, et nii täpselt teab juba eos, mis soovid on Kaja Kallasel Narva minnes ja missugune soov tema puhul on välistatud? Jääb mulje, et Toomi häirib üksnes mõte sellest, et Narvas võivad eestlased venelastega ilusti kokku leppida.
Kaja Kallas ei kuulu minu lemmikpoliitikute hulka, nagu ka praegune reformierakond tervikuna, aga ka mina ei pea teda rumalaks inimeseks, kes sõidab nii kaugele selleks, et kedagi lihtsalt läbi sõimata. Mõistet „agressorriigi kodanikud“ kasutas täna selles kontekstis Vikerraadios mitte Kaja Kallas, vaid Yana Toom ise, kes teab täpselt, mida Kallas mõtleb, kavatseb ja võib öelda. Ärgu pangu kogu aeg eestlastele kavatsusi pähe ja sõnu suhu.
Aga antud juhul sõnastab Toom enda jaoks olukorra täpselt: “97 protsenti venekeelseid elanikke, väga suur Venemaa kodanike kontsentratsioon Narvas,“ märgib ta ise pärast seda, kui ise ka nimetab neid inimesi „agressorriigi kodanikeks“. Aga kui nad on Venemaa kodanikud ja Venemaa on kahtlemata agressorriik, siis ongi sama kahtlemata tegemist agressorriigi kodanikega.
„Oleks väga suur viga, kui vaatame kaarti, luua mulje, et Eesti riik nendest ei hooli,” rääkis Toom võimalikest riskidest tanki eemaldamisel. “Kõik need kired on üleval sellepärast, et lähenevad valimised.”
No alles pakuti Eesti riigi poolt narvakatele madalaid soojatariife, haiglat ja ei tea veel mida, mida teistel eestimaalastel ei ole ja ei tule. Kas see on siis mittehoolimine?
Ja kõik need kired ei ole üleval mitte sellepärast, et lähenevad valimised ja mõned poliitikud lihtsalt võivad kasutada neid kirgi oma huvides ära, nagu Toom õhutab neid omaenda ja naabri huvides.
Ei, ei ole „kõik need kired“ valimiste pärast. Sõja pärast, proua venemaameelne eurosaadik. Selle pärast, et iga jumala päev lömastavad selle tanki järeltulijad Ukrainas naaberrahva kodumulda ja inimesi. Seal tapetavate laste pärast on kõik need kired, vägistatavate tüdrukute pärast, Ukraina linnade igapäevase pommitamise pärast, võõraste kodude okupeerimise pärast, kümnete tuhandete hukkunute pärast, kelle hulgas on ka „agressorriigi kodanikke“, keda sunniti tapma naaberriigi maal olematuks ja natsistlikuks kuulutatud „vennasrahvast“.
Ja selle agressorriigi huve Vladimir Solovjovi fašistliku saate püsikunde ja massimõrvari Assadi hea tuttav Toom seal Europarlamendis alati silmas peabki.
Hinnaline külaline riigimeediale.
Ivan Makarov