Ameerika Ühendriikide asepresidendi JD Vance’i sõnul on Prantsusmaa massirahutused põhjustatud suurest asendamisest ja võimetusest ühiskondlikult lõimida tohutul hulgal “kolmanda maailma” inimesi.
17. oktoobril tabasid mitut Euroopa Liidu liiduvabariiki süvariigi, rahvusvahelise VVO-tööstuse ja ühispartei liberaalsete-vasakäärmuslike parteide mahitusel laiaulatuslikud märatsemise ning rüüstamise lained. Eriti sai kannatada Prantsusmaa, kus käesolev meeleavalduste laine tänu saabuvatele presidendivalmistele käima tõmmati.
Märatsemiste laine sai väidetavalt alguse septembri keskel Pariisi eeslinnade kooliõpilaste rahulolematusest õpetajate puuduse ja koolide nadi seisukorra vastu. Meeleavaldused võttis kiiresti üle vasakäärmuslaste ja islamistide (nn punaroheliste) liit ja tänaseks on sellega liitunud ametiühingud ning kasutab ära rahvusvaheline Must Blokk.
Ühendriikide asepresident Vance hoiatas 18. oktoobril ühismeedias ameeriklasi Euroopa märatsemislaine laadis tuleviku eest:
“Lääne [uus]liberaalid vedasid Prantsusmaale ja teistesse [lääne]riikidesse mitmekesisuse ning kaastunde nimel sisse kolmanda maailma. Nad (liberaalid) eirasid põhimõttelisi [nende inimeste] lõimumise ja ühilduvuse küsimusi. Neile öeldi, et see toob kaasa rängad tagajärjed ja nad ei kuulanud.
Ma palvetan Prantsusmaa eest, mis on imeilus riik ja kus elavad suurepärased inimesed, et see maa peataks niisuguse hulluse enne kui palju rohkem selle vaatamisväärsuseud maha põleb.
Ma loodan samuti, et ameeriklased pööravad Prantsusmaa sündmustele tähelepanu. Selline on tulevik, mida Demokraatlik Partei soovib Ameerika Ühendriikidele.”
Postituse taustaks on lisatud video põlevast Limogesi raekojast.
Prantsusmaa üle aastate laiaulatuslikumas märatsemiste laines on arreteeritud ligi 2400 inimest ja kannatada saanud tuhatkond politseinikku ning tuletõrjujat. Väidetavalt koolisüsteemi olukorrast ja elukalliduse kriisist alguse saanud meeleavaldused kujunesid 17. oktoobril laiaulatuslikuks rüüstamiseks ning vandaalitsemiseks. Halvas mõttes tähtsündmuseks kujunes ajaloomälestise, Limogesi linna raekoja mahapõletamine.
Prantsusmaa siseminister Laurent Nuñez kirjeldas 19. oktoobril olukorda:
“Meeleavaldused on põhiõigus. Korratuse ja vägivalla külvamine, kooskõlastatud moel, seda ei ole.
Korrakaitsjate ja institutsioonide ründamine, avalike hoonete lõhkumine, sissemurdmine politseijaoskondadesse ning raekodadesse, poodide rüüstamine: mitte miski ei õigusta midagi sellist.
Seitsmeteistkümnenda oktoobri rahutuste päeva järel, mis mõnes linnas kestis hilisõhtuni, tänan ma südamest ja avaldan täielikku toetust politseinikele, sandarmitele ja tuletõrjujatele, kes üle prantsusmaa aitasid äärmiselt rasketes tingimustes olukorda lahendada. Alates keskpäevast – Marseille’is alates hommikust – saadeti mõne tuhande vasakäärmuslasest isiku poolt korda vägivallategusid, kes ründasid riigi avalikke hooneid ja hakkasid vastu korrakaitsejõududele. Hiljem ühinesid nendega kurjategijad, kes röövisid ja rüüstasid hulgaliselt ettevõtteid üle Prantsusmaa: Pariisis, Marseille’is, Lyonis, Bordeauxis, Rennesis, Strasbourgis, Grenoble’is, Nice’is, Limogesis … ja paljudes teistes.
Käesolevaks hetkeks on arreteeritud üle 2000 inimese ja alustatud on uurimine niisuguste tegude taga olevate inimeste suhtes, et nad saaks kohtus vastutusele võtta.
Käesolevaks hetkeks on vägivallastseenides saanud vigastada üle 600 politseiniku. Need tervisekahjude numbrid on paraku ainult esialgsed. Materiaalne kahju on märkimisväärne, seda täpsemalt mõnesaja ettevõtte omaniku jaoks.
Vabariik ei anna milleski järele neile inimestele, kes soovivad levitada korratust ja vägivalda.”
President Emmanuel Macroni valitsus näeb rahutuste ässitajana eelkõige vasakäärmuslasest presidendikandidaadi Jean-Luc Mélenchoni La France Insoumise (Prantsusmaa ei kooguta) parteid. Vaatlejad osutavad, et nii laiaulatuslik hävitustöö poleks võimalik ilma ühispartei osaparteide poolt aastakümneid soositud massisisserändeta. Suure asendamise tulemusel on Prantsusmaa suurlinnades tekkinud rahvuslikud enklaavid, nagu seda kujutab näiteks Pariisi eeslinn Saint-Denis, kus esimese kuni kolmanda põlvkonna sisserändajate meelepahaavaldused on üldlevinud.
Vance’iga on ühel meelel Nice’i meer Éric Ciotti:
“Islamistlik vasakpoolsus ähvardab Vabariiki. Tohutul hulgal Palestiin lippe ja loosungeid on nende meeleavalduste kohutav reaalsus. Nagu seda on samuti Moslemi Vennaskonnale lähedaste liikumiste osalemine.
Koos Mustade Blokkidega soovivad need jõud kukutada Vabariigi.”
Rahvusrinde (RN) esimehe Jordan Bardella sõnul on käesolead meeleavaldused ainult eelmäng “ultraäärmusliku vasakterrorismi ja eeslinnade kuritegelike elanikkondade koondumisele”. “Need purustuste vaated näitlikustavad, mida kujutab “Uus Prantsusmaa”, mida vastutustundetud inimesed üritavad luua ja mida mitte kunagi ei tohi lubada,” jätkas ta.
RN-i presidendikandidaat Marine Le Pen on hetkel küsitlustes kõige populaarsem ja kui temast paks saama 2027. aasta kevadel Prantsusmaa president, siis Bardellast saab suure tõenäosusega peaminister. Viimane lubas juhul, kui nii peaks minema, riigis “taastada korra”.
“Alates 2027. aasta maist, kui Prantsusmaa vaikiv enamus nii otsustab, taastab RN püsiva korra. Retsidivistidest kurjategijate sotsiaaltoetused peatatakse, rakendatakse täies ulatuses “märatsejad maksavad kahjud kinni” põhimõtet; kõik inimesed, kes ründavad korrakaitsjaid tuuakse kiiresti kohtu ette ja neile määratakse karmid karistused, toetatakse korrakaitsjaid ja suurendatakse nende hulka,” lubas RN juht. “Rahu, austus vara ja inimeste vastu ning ühiskondlik kord peavad taas saama riigi tavaolekuks.”
Prantsusmaa suure jaekaubandusketi Carrefour juhi Alexandre Bompardi hinnangul puudutasid rüüstamised 1500 jaekaubandusettevõtet, mille kahjud kokku ulatuvad “mõnesaja miljoni euroni”.
Kaubandus- ja tööstuskoja juhi Alain Di Crescenzo sõnul võivad rüüstamised paljude väikeste poodide omanike jaoks olla “viimaseks piisaks karikas”.
Ühendriikide asepresidendi postitust peab ajaloolise tõe huvides täpsustama: Ameerika Ühendriikides korraldasid 2020. aasta suvel Demokraatlik Partei, VVO-tööstus ja neid mahitavad rahamehed (Bill Gates, George Soros, Neville Singham, Mark Zuckerberg jne) ning rahvusvahelised võrgustikud ulatusliku linnade põletamise ja rüüstamise laine. Märatsemise ettekäändeks võeti toona mustanahalise kurjategija George Floydi surm narkootikumide üledoosi kätte ja seda korraldati hirmus, et Donald Trump jääb presidendiks teiseks ametiajaks. Osalt Covidi plandeemia ja BLM märatsemiste ja osalt ulatuslike valimispettuste tulemusel määrati Ühendriikide presidendiks seniilne vanainimene, kelle töö tegi ära allkirjamasin. Isikute ring, kes masinat käsutas, pole avalikkusele tänaseni täpsemalt teada. Ühendriikides ulatusid rassistide ja vasakäärmuslaste märatsemise kahjud miljarditesse dollaritesse ning selle tõttu hukkus 19–25 inimest.
Uued Uudised