Esmalt tänan Pille-Riin Kahrot, sest just temal oli usku minusse. Aasta aega tagasi, olin mina tavaline gümnaasiumi õpilane Ida- Virumaal. Värske erakonna liige. Kui ühel päeval kirjutas mulle Pille-Riin, et keegi võiks ikkagi erakonnale uue noorteorganisatsiooni luua. Mina ei olnud veel endas kindel ja ausalt öeldes proovisin sellest keelduda. Aga tänu tema järjepidevusele olin ma lõpuks nõus ja kirjutasin Martinile. Seda kirja ma ei kahetse ja kõik see vaev on ennast ära tasunud.
See, et MEIE erakonnas nähakse, ka värsketes noortes liikmetes potentsiaali ja osatakse hinnata nende väärtust, näitab, et meile ei ole tegu mingi “vanurite” erakonnaga. Olles ise selle imelise, kokkuhoidva, suure perekonna liige, julgen ma uhkelt öelda, et meil on siin küllalt noori ja kõikidel liikmetel on samad võimalused.
Aga miks liberaalid arvavad, et meil on vähe konservatiivseid noori erakonnas ja üleüldse ühiskonnas? Aga sellepärast, et meie ei räuska nagu meie vastased. Väga hea näide selle kohta on 2026. aasta tõrvikurongkäik. Ma arvan, et me kõik, kes me seal kohal olime, mäletame, kuidas nad meie peale karjusid. Meid, meie erakonda ja isegi peresid väikeste lastega solvasid igasuguste jäledate sõnadega ja samal aja väites, et meie õhutame viha. Vabandage väga, aga ma ei mäleta, millal oleksime meie, midagi säärast teinud.
Nagu räägitakse, noored on meie tulevik. Küsimus ei ole ainult selles, milline on meie tulevik, vaid ka selles, kas meil jätkub julgust seda kaitsta.
Juba mitte väga kauges tulevikus, järgmise aasta märtsikuisel Riigikogu valimistel on meil kõigel ülesanne otsustada, kumma tee MEIE Eesti valib. Kas jätkatakse vanal, Reformierakonna ja Eesti 200 äärmusliberaalsel teel, või on juba aeg saata nemad ja terve nende toiduahel riigi juhtimisest pingile, lootusega, et neid enam kunagi valitsusse ei lasta. Kes on see, kes nad sinna pingile saadab, Muidugi EKRE!
Sest meie erakond teab, kuidas riiki juhtida. Kui meid sõimatakse populistideks, siis vabandage väga, see ei vasta tõele. Asju, mida me erakond enne valimisi lubas, hakati neid ka valitsusse saades täide viima. Kelle initsiatiivil ja pealekäimisel langetati kütuse-, elektri- ja gaasiaktsiise? Muidugi EKRE! Kes tõstis lastetoetusi, päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palka? Muidugi EKRE! See ei olnud veel kõik – nimekiri on pikk ja teeb kõikidele kartellierakondadele silmad ette.
Just need on asjad, mis parandasid noorte toimetulekut ja elukvaliteeti. Üks kiire näide sellest – kui tööandja peab vähem elektriaktsiisi tasuma, selle arvelt on tal võimalik enda töötajatele kõrgemat palka maksta. Raske on öelda, et näiteks Reformierakond on noorte partei.
Mäletame, kuidas EKRE osalusega valitsust sõimati, kui koroona-ajal taheti laenu võtta. Ja mis hiljem välja tuli – see laen päästis Eesti majanduse ja sellest sai kasu terve ühiskond. Reformierakond rääkis, et laenuraha põleb nagu laastutuli ja me jätame oma lastele ja lastelastele suured võlad. Nüüd on umbes viis aastat möödunud sellest, kui kaporatuur sooritas riigipöörde ja Reformierakond upitati taas võimule. Ja võlad, mida on meil noortel, meie lastel ja lastelastel vaja maksta, on kahekordistunud. Need numbrid kasvavad veelgi.
Nii, et meil kõigil ongi sisuliselt kaks valikut. Kas riik, mis hoolib rohkem võõrastest immigrantidest ja Brüsselist, või riik, kus tegelikult on esikohal eesti pered ja eesti noored. Kas ebanormaalsus või EKRE. Ja õige vastus on Muidugi EKRE!
Johannes Niine, EKRE noorteühenduse Pöördepunkt Eesti! kaasesimees