Muidugi ei uskunud keegi mesijuttu, kuidas automaks kehtestati selleks, et teha teed korda ja kütuseaktsiisi tõus pidi samuti paremad teed tagama. Nüüd kirjutabki Ärileht, et tegelikkuses ei jätku teeremondis ja tee-ehituses raha enam mitte millekski. No… kui see mõttetu Rail Baltica välja arvata.
Lagunenud teid ja tänavaid kogeb iga aktsiisitõusu ja mootorsõidukimaksu plekkiv liikleja igapäevaselt. Lohutust pole. EKRE ilusast plaanist on pärast Pentus-Rosimannuse ja teiste näriliste laastamistööd järel vaid unistus. Muidugi on hell meenutada aega, mil EKRE oli valitsuses ja teedeehitus oli üks prioriteete, nii liiklusohutust kui ka maal elamise võimalikkust silmas pidades. Aga nagu igal pool mujal, on Reformierakond ka selle teema kanni keeranud.
„Viimased valitsused on teede rahastamise täiesti käest lasknud. Tänavu rekonstrueeritakse Eestis vaid üks teelõik ja seegi pidi valmima juba neli aastat tagasi,“ kirjutab nüüd Delfi Ärileht.
Ja jätkab: „2022. aastast on valitsus leidnud, et teehoius on palju raha, mida on võimalik kokkuhoiu eesmärgil kümnete miljonite eurode kaupa vähemaks tõsta. Kui 2022. aastal oli teehoiuks 231 miljonit eurot (sh välisrahastust koos Rail Balticaga 30 miljonit eurot), siis tänavuseks aastaks on teehoiule jäänud 168 miljonit eurot (sh välisrahastust koos Rail Balticaga 53 miljonit eurot). Kui rahastuse vähendamine teehoiukavas avalikuks tehti, ütlesid teedeehitajad, et selline mahtude vähendamine jätab nad nälga ja suretab valdkonna välja. Riigi vastus oli: kohanege, Rail Balticasse lähevad suured summad, hakake teede asemel raudteed ehitama.“
„Palju õnne“ meile kõigile! Teedeehitajad müüsidki asfalditehased maha, koondasid üleliigsed töötajad ja kellel läks hangetel hästi, rajavad nüüd raudteetamme. Poliitikud aga teedeehitusele uut rahastust leidnud ei ole.
Taristuehituse liit on teedearendusse lisaraha leidmiseks pakkunud private-public-partnership (PPP) lahendust ehk riigi ja erasektori koostööd. Mäletate, kuidas Eestis kaaluti seda mudelit tõsiselt 2019. aastal, kui rahandusminister oli Martin Helme (EKRE). Tema nägi, et PPP mudeliga õnnestuks meil kiiresti ehitada põhimaanteed neljarajaliseks. Libatse-Nurme teelõik Pärnu maanteel pidi olema selle meetodi katsetus. Helme järel rahandusministriks saanud reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus tõmbas aga plaanile pidurit. Pentus-Rosimannus põhjendas toona, et erasektori kaasamine muudab tee-ehituse liiga kalliks. Ta leidis tookord, et ainult avalikku raha kasutades saavad neljarajalised maanteed kiiremini valmis. Libatse-Nurme teelõigu ehitamiseni jõuame sellel aastal. Avaliku raha leidmise ülesannet ei ole Reformierakond aga suutnud nende aastate jooksul lahendada ja Eesti teede säilitamine ja arendamine on vajunud varjusurma.