Kes taastuvenergeetika teemadel silma peal hoiab, näeb, et peaaegu iga päev ilmub mõni artikkel sellest, kuidas riik – loe: kliimaministeerium – kuulutab, et tuuleenergia on meie ainus pääsetee ja ilma selleta kuidagi ei saa.
Tasakaaluna ilmub vähemalt sama tihti ka mõne teadlase, eksperdi või lihtsalt kainema pilguga inimese arvamuslugu, mis ütleb välja tõe: sellisel kujul peale pressitav ja jõuga arendatav juhuenergia ei sobi meie süsteemi, kliimasse, keskkonda ega kogukondadesse.
Kui ideoloogia ei pea alati reaalsusega klappima, siis numbrid ei valeta:
2020. aastal oli Eesti elektri keskmine börsihind 33,69 eurot.
2025. aastal juba 80,39 eurot. Tõus 139%.
Samal ajal kasvas taastuvenergia osakaal kogutarbimises 28 protsendilt 51 protsendini.
CO2 hind tõusis 25 eurolt tasemele üle 90 euro tonni kohta ehk 260%.
Ja ometi raiutakse meile ikka edasi, et vaja on veel rohkem sedasama poliitikat, sest siis minevat elektri hind odavamaks. Miks me ometi ei kuula eksperte, vaid eelistame soovmõtlemist füüsikareeglitele? Kui tegelik elu näitab, et süsteem muutub järjest kallimaks ja konfliktsemaks, siis ehk on targem muuta midagi.
Taivo Sepp
RAUL PARTS ⟩ Otsi lolli kes ei karda kolli – maksame ise peale, et meil elekter kallim oleks