28.04.2021
Jürgen Ligion tuntud reformarite roppsuuna.
Sotsiaalmeedias levivad paljastused selle kohta, millega tegelevad saadikud “kaugtööd tehes”, toovad esile selle, mis on parlamendi töö sellises vormi juures väga valesti.
Esiteks näitas kaugtööle üleminek ära e-riigi nõrkuse, sest meie digikuulsuse taustal paistab pidev töö takerdumine levi puudumise tõttu vägagi antireklaamina.
Järgmisena on selgunud, et kui Riigikogu saadikutele anda võimalus oma elu mugavaks teha, siis nad kasutavad selle täiega ära – rõhk pole mitte töötegemisel, vaid koduses miljöös mõnulemisel.
Jürgen Ligi tegutsemiste puhul on oluline ära märkida, et just Reformierakonna fraktsioon on pandeemiale tuginedes nõudnud kaugistungitele üleminekut – ühest küljest ilmselt selleks, et ebakompetentsetelt võtmeisikutelt, nagu peaminister, oleks raske küsimustele vastuseid saada, ja teisest küljest on see oravaparteilastele lihtsalt mugav, vältimaks töötegemist ja pühendumaks isiklikule elule.
Kui EKRE valitsusse sai, tegeles ju Riigikogu opositsioon vähemalt aasta jagu puhtalt töö segamisega. eelnõusid neilt praktiliselt ei tulnudki – see seltskond seadusloomet eriti ei hinda, peale mõne vaenukõneseaduse muidugi.
Jürgenligilik kaugtöövorm on ohtlik ka seetõttu, et nii võib paljastada mõnegi riikliku saladuse. Praegu olid selleks küll Ligi kannikad, mis võivad välismeedias saadas Eesti parlamentaarse töö näiteks, aga mõnel saadikul võib arvuti ka nii töösse jääda, et sellest on kuulda tõsiste küsimuste arutelu kusagil saadiku kabinetis.
Aga muidugi näitavad Ligi ja veel mõne saadiku paljastunud tegemised ära nende inimeste eetilise olemuse. Reformierakonna saadik on seejuures veel eriti käbe teiste kritiseerija.