Kunagi räägiti konservatiivide kohta valejuttu, et nende naised jooksevad rusika ja köögi vahet – nüüd selgub, et hoopis liberaalide ja vasakpoolsete naised kõõritavad Ligi rusika poole, panevad oma suukesed ilusate silmade all kinni ja liduvad kaagutamata pottide-pannide juurde.
Jürgen Ligi mõnitas riigieelarve esimesel lugemisel naissaadikuid ja jätkas seda ka oma umbusaldamise ajal – nimelt väitis ta, et need polnud mitte solvangud, vaid komplimendid. “Ma olin väga siiras seejuures ja seejuures tegin naissoo suhtes ju komplimendi. Kui te väga vaatate, naised ju üldiselt on targemad, see oli selle asja mõte. Naisi ma sel hetkel kaitsesin,” ütles Ligi, kui Evelin Poolamets heitis talle ette ütlust, et “EKRE-t fännavad ülekaalukalt rohkem mehed ja erakordselt lollid naised ka, nood viimased ei esinda sugu, vaid lollust ja kurjust.”
Ligi jutud Kaja Kallase kinnisest suust ilusate silmade all ja Kadri Simsoni kaagutamisest on juba legend, aga Ligi väidab ikka veel: “Mul ei ole hinge peal ühtegi meeste seas üsna levinud lamedust vahetus suhtlemises naistega, tõesti ei ole.” Paraku jutt naiste “kaagutamisest” seda on.
Ligi libedaid fraase võib igaüks Riigikogu stenogrammidest lugeda (mehe väitel on tema sõnu seal võltsitud), aga fakt on see, et paljud naised, sealhulgas EKRE naispoliitikud, Riina Solman Isamaast ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Keskerakonnast leiavad, et Ligi mõnitas oma juttudega naisi. Paraku käis Reformierakonna naispoliitik Maris Lauri oma erakonna misogüünile hoopis halleluujat laulmas.
Peale tema on vait ka ministrid Yoko Alender, Heidy Purga, Kristina Kallas, Riina Sikkut, Liisa Pakosta (soolise võrdsuse eestvedaja?) ja teisedki võimuliidu naispoliitikud – nende jaoks on Ligi käitumine igati OK. Või siis kardavad nad Ligi rusikat? Paradoksaalne, aga just Reformierakonnas ja sotsides näivad naised “toksilisele maskuliinsusele” alluvat.
Mitte ükski feministlik ühendus terves Eestis ei piiksatagi Ligi naistevihkajalikkuse kohta. See on väga halb reklaam naisõiguslusele, kes nõuab samas “triibulisi nimekirju” ja “soolise palgalõhe” kaotamist. Feminismi radikaalne variant on samas näidanud, et terves läänemaailmas nad küll peedistavad “keskealist valget heteromeest”, kuid ei kaitse massimigratsiooniga saabunud mosleminaisi, kes on ka Lääne südames mustade kottide alla peidetud ja peavad üle elama suguelundite moonutamise, mis võtab neilt võimaluse saada vahekorrast rahuldust.
Või on siis Eesti võimuerakondade naistel “võõra suguharu”-ideoloogia, mille kohaselt lasevad naised oma suguharu meestel vägistada teise suguharu naisi ega sekku, pigem õhutavad takka.
Igatahes on tekkinud olukord väga kummaline – Ligi on läbi Eesti poliitilise ajaloo ennast naiste mõnitajana näidanud, aga mitte keegi vasakliberaalsest leerist, kus naisõiguslus on lausa prioriteet number üks, teda takistama ei kipu. See näitab, et kõik jutud naiste kaitsmisest on tolles leeris suur mull ja ideoloogiline näitemäng, tegelikult vohab Reformierakonnas, sotsides ja Eesti 200-s toksiliselt “ligilik” pseudomaskuliinsus, kus naised kummardavad oma alfaisandat.
Uued Uudised