Ameerika Ühendriikide 46. president Joe Biden on tõestamas, et ta on Ameerika kõigi aegade kõige valelikum, korruptiivsem ja ebakompetentsem president.
Varem peeti Warren Hardingit kõige korruptiivsemaks, sest Teepoti Kupli (Teapot Dome) skandaali, kus tema siseminister hangeldas altkäemaksu eest mereväe naftavarudega, meenutatakse ikka veel kurikuulsa korruptsiooninäitena.
President Joe Bideni on selle ületanud. Ta on kurb näide sellest, kuidas valelik, korruptiivne, tuima mõistusega riigijuht hävitab riiki.
Patoloogiline valetaja
Biden on uhkustanud, et ta oli ülikoolis juurat õppides klassi priimus. Tõelikult oli ta üks viletsematest – seitsmekümne kuues kaheksakümne viie lõpetaja hulgas. Ta valetas, et tal on kolm akadeemilist kraadi. Ta valetas, et ta oli politoloogia osakonna silmapaistev tudeng.
Ta on valetanud, et ta “määrati” mereväeakadeemiasse, valetas, et ta arreteeriti Lõuna-Aafrikas, kui ta läks tollal vangistatud, hilisemat Lõuna Aafrika presidenti Nelson Mandelat külastama. Ta hooples, et ta arreteeriti Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste liikumise ajal ja valetas, et ta oli kunagi professionaalne veoautojuht. Kui ta püüdis võita valimistel latiinode hääli, valetas ta, et ta on üles kasvanud Puerto Rico ühiskonnas.
Kui Bidenilt küsiti kommentaari Hawaii Maui saarel toiminud hiljutise tulekahju kohta, kus hävines kogu linn, hukkusid sajad inimesed ja paljud on veel leidmata, siis pidas ta vajalikuks rääkida kunagisest tulekahjust oma majas, mis olevat rikkunud kõik “keldrist pööninguni“ ja kus “hukkus peaaegu paar tuletõrjujat.” AP uudisteagentuur teatas aga toona, et “keegi ei saanud vigastada” “väikeses tulekahjus, mis oli köögis” ja mis oli kontrolli all 20 minuti jooksul.
11. septembril, kui ameeriklased mälestasid 3000 inimest kes langesid 22 aastat tagasi New Yorgis islamiterrorismi ohvriks, väitis Biden, et ta vaatas päev pärast rünnakut New Yorgi purustusi. Tõeliselt oli ta oli tol päeval Washingtonis, senati istungil.
Paljud Bideni valed on poliitilised, näiteks kui ta väitis, et USA majandus koges “null protsenti inflatsiooni”, ajal kui see oli tegelikult 8.5%. Ühes kõnes väitis ta: “Eelmisel aastal rahastasime 700 000 suurt ehitusprojekti – 700 000 kogu Ameerikas. Maanteedest lennujaamadeni, sildadest tunneliteni ja lairibaühenduseni.” Tõeliselt oli neid ainult 7 000.
Biden reklaamis ka tervishoiu kindlustuse saajatele mõeldud retseptiravimite 2,000 dollari suurust aastast ülempiiri, mis on “nüüd jõus”, kuigi seadus jõustub alles kahe aasta pärast.
Bideni korruptsioon
Kongressi uurimise käigus on seadusandjad avastanud kuus Joe Bideni administratsiooni ajal tehtud kahtlast poliitilist otsust, mis näivad olevat ajendatud pigem Bideni isiklikest kui Ameerika huvidest. Saadikutekoja uurimiskomitee esimees James Comer teatas, et Bideni perekond sai välismaistelt isikutelt 17–30 miljonit dollarit ja kõigi tehingute koguväärtus ületab tõenäoliselt 40 miljonit dollarit. Tulumakse pole Bidenid selle ebaseaduslikult saadud varanduse eest maksnud.
Nendes tehingutes osalevad riigid on Hiina, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, mitmed Lähis-Ida riigid ja mitmed Aafrika riigid. Comer iseloomustab Bideni perekonda kui organiseeritud kuritegelikku rühmitust, mis tegeleb ebaseadusliku mõjutamise ja kahjulike välispoliitiliste otsustega. Ta hoiatab, et konkreetne äritegevus kommunistliku Hiinaga kujutab endast “potentsiaalset ohtu Ameerika riiklikule julgeolekule.”
President Bideni narkomaanist poja Hunteri seadusevastased ja võikad teod
Joe Bideni poeg on narkomaan, kes visati seetõttu välja mereväest ja kes sooritas kuriteo, kui ta salgas seda fakti oma relvaloa taotlusel. Enne 2020, aasta presidendi valimisi ta unustas, et ta oli viinud oma sülearvuti kõvakette parandustöökotta. Kui ta kettale järgi ei tulnud, leidis parandaja, et ketas sisaldab tõendeid presidendikandidaadi Joe Bideni ja ta poja Hunteri kuritegudest ja võikaid kaadreid Hunteri aelemistest prostituutidega ja kokaiini tarbimisest. Töökoja omanik andis seetõttu ketta Föderaalsele uurimisbüroole (FBI), jättes koopia endale. Kuna FBI ametnikud, kes ilmselt tahtsid, et Biden valimised võidaks, kuritegusid uurida ei suvatsenud, andis ta ketta koopia ka ajakirjanikele. Trumpi-vastane, vasempoolne peavoolu meedia ignoreeris kogu lugu.
Ühe erandiga – New York Post ajaleht avaldas katkeid, mille pääle 50 süvariigi Trumpi-vastast luureametnikku teatasid, et see näib olevat vene petuskeem. Valimiseelsel debatil president Trumpiga Joe Biden kinnitas, et see on fakt. See vale mõjutas oluliselt valimisi. Kaasa aitasid ka vasemradikaalsed sotsialismi juurutajad, demokraatide partei hääletoruna tegutsev kallutatud ajakirjandus ja süvariigi toiduahela sõltlased.
Nüüd on ajakirjanik Miranda Devine avaldanud raamatu “The laptop from hell“ (Sülearvuti põrgust), mis sisaldab detailseid fakte Joe ja Hunter Bideni seadusvastastes äridest ja Hunteri võigatest tegudest. Kui raamat sisaldaks kõige vähemagi liialduse, süüdistaksid Bidenid kindlasti autorit laimamises ja nõuaks kohtu kaudu raamatus esitatud faktide ümberlükkamist.
Bideni ebakompetentsus
Afganistani katastroof. Võimule tõusu algusel algas Bideni rumaluste rägastik Afganistani katastroofiga. See muutis üleöö Talibani, äärmusliku islamiterroristide organisatsiooni, üheks maailma kõige paremini varustatud ja relvastatud sõjaväeks. Talibanile langes saagiks paljude miljardite dollarite väärtuses moodsat varustust, relvi ja laskemoona. Noid, mida nad endale vajalikuks ei pea, saavad nad müüa hea hinnaga teistele USA ja vaba maailma vaenlastele.
Pakistani peaminister Anwaar-ul-Haq Kakar teatas hiljuti, et riigi terrorirühmitused kasutavad nüüd oma operatsioonides Ameerika varustust, sealhulgas öönägemisprille ja tulirelvi.
Piirikatastroof
Pidades vajalikuks eirata immigratsiooniseadusi, avas Biden USA-Mehhiko piiri. Selle tagajärjel on sisenenud USAsse ebaseaduslikult peaaegu 8 miljonit inimest. See on rikastanud miljardite dollarite ulatuses Mehhiko inimkaubanduse ja narkootikute smugeldamisega tegelevaid kuritegelikke kartelle.
USAsse smugeldatud kommunistlikust Hiinast pärineva fetanüüli tagajärjel sureb umbes 100 000 ameeriklast aastas. American Federation for Tax Reform (FAIR) arvestas, et see on maksma läinud umbes 160 miljardit dollarit. Bideni valitsus on hakanud sisuliselt Mehhiko kuritegelike kartellide toetajaks.
Energiakatastroof
Niipea kui ta võimule tõusis alustas Biden võitlust fossiilkütuste vastu ja hävitas seetõttu USA energiasõltumatuse mille President Trump oli saavutanud. See tõstis drastiliselt nafta ja gaasi hindu maailmaturul ja rikastas Putini Venemaad. Võib arvata, et Afganistani katastroofiga demonstreeritud Ameerika nõrkus ja Putini võimalus valuutat varuda ajendas Putinit Ukrainat vallutama.
Energia, eriti veokite kütuste drastiline hinnatõus vallandas laastava inflatsiooni, majanduse allakäigu ja inimeste elatustaseme languse. Kuna USA majandus on maailm suurim, ja fossiilkütuste hind mõjutab veelgi enam Euroopa riike, vallandas see veelgi suurema inflatsiooni Euroopas.
Et hoida kütusehindu kunstlikult madalal, tühjendas Biden USA strateegilised naftavarud ilma plaanita neid uuesti täita.
Kuritegevuse jõudne kasv
Vägivaldsete kuritegude arv on tõusnud Bideni ametiajal umbes 25 protsenti. Eriti on need tõusnud linnades mida valitsevad demokraadid, Bideni parteikaaslased.
Philadelphias, Pennsylvania osariigis on mõrvade arv tõusnud 37, protsenti. Atlantas, Georgia osariigis 58 protsenti ja Portlandis, Oregoni osariigis 533 protsenti.
Rahva arvamus
On raske ette kujutada midagi halvemat kui Joe Bideni valitsusaeg. Kõik, mida Biden ja ta valitsus puudutab, kõduneb. Kõdunevad seetõttu ka ta heakskiidu reitingud.
Hiljuti avaldatud uurimiskeskuste küsitlused näitavad, et ainult kakskümmend kolm protsenti ameeriklastest ütlesid, et nad usaldavad Bideni võimet Valget Maja tõhusalt juhtida.
Umbes kolmveerand küsitluses osalenud ameeriklastest ütlesid, et nad ei usu, et Bidenil on vastupidavust ja vaimset teravust, et presidendina tõhusalt tegutseda. Ainult 34 protsenti ameeriklastest kirjeldaks majandust väga või mõnevõrra heana ja ainult 39 protsenti kiidab heaks tema üldise tegevuse presidendina.
Ainult 24 protsenti küsitletutest ütlesid, et nad soovivad, et Biden 2024. aasta presidendivalimistel uuesti kandideeriks.
Umbes kolmveerand ameeriklastest ütlevad, et nad on tõsiselt mures selle pärast, et Bideni vanus (82) võib negatiivselt mõjutada tema praegust füüsilise ja vaimse pädevuse taset ning 76 protsenti kahtlevad tema võimes teenida tagasivalimise korral veel ühe 4. aastase ametiaja.
2024. aasta presidendivalimised
Rahva arvamuse küsitlusi eirates on Joe Biden teatanud, et ta kandideerib ka teiseks ametiajaks. Inimesi ei saa nende vanadusnõrkusest tingitud halbade otsuste tegemises süüdistada, küll aga peab süüdistama Bideni lähedasi kes ei suuda teda veenda, et tal on aeg erru minna ja anda võimalus kandideerimiseks mõnele elu- ja teovõimelisele poliitikule.
Vabariiklaste presidendikandidaadi eelvalimised ei jäta mingit kahtlust, et aastal 2024 on nende kandidaat jälle Donald Trump. Trump on demokraatidele ja korruptiivse süvariigigi tegelastele kõige ohtlikum vastane. Seetõttu on nad kasutanud vasemäärmuslikke prokuröre ja kohtunikke demokraatide poolt kontrollitud linnades ja Bideni justiitsministeeriumi poolt määratud eriprokuröri selleks, et esitada Trumpi vastu 91 juriidiliselt ebapädevat süüdistust lootuses, et kohtu kutsed valimiskampaania ajal takistavad Trumpil efektiivset valimiskampaaniat teha ja et süüdistused mõjutavad küllalt palju inimesi Trumpi vastu hääletama, mis võimaldaks Bidenil veel neli aastat võimul püsida.
USA nõrkus ohustab vaba maailma ja Eestit
Bideni eksimuste rägastik ja ebakompetentsus on muutumas tõsiseks ohuks mitte ainult Ameerika Ühendriikidele ja ameeriklastele, vaid ka kogu vabale maailmale.
Ameerika Ühendriigid on Eesti ja eestlaste kõige tähtsam liitlane. Eestlaste jaoks, kes tahavad, et Eesti jääks iseseivaks vabariigiks, mida valitsevad eestlased, on Ameerika Ühendriigid vabaduse etalon ja tugisammas. Ameerika Ühendriikide saatusest oleneb ka Eesti ja eestlaste saatus.
Jääme lootma, et 2024. aasta valimised võidab jälle Donald Trump.
Jüri Toomepuu