25.01.2021
Lloyd Austin. (Foto: Scanpix)
“Ametisse kinnitatud suure häälteenamusega. USA uus president valis kaitseministriks erukindral Lloyd Austini, kelle ka senat ametisse kinnitas. Kuna seadus sätestab, et kaitseminister ei tohi olla endine sõjaväelane, kui tal pole möödunud vähemalt 7 aastat ta kaitseväe teenistusest, pidi kongress talle erandi kehtestama, sest ta lahkus kaitseväest nelja tähe kindralina aastal 2016.
Ta ametisse kinnitamise vastu olid ainult kaks senaatorit. Kuigi kohtunike ametisse määramisel teeb viimasel ajal vähemuses olev partei kõik mis suudab, et presidendi poolt esitatud kandidaati mitte ametisse kinnitada, ministrite ja teiste valitsuseliikmete kinnitamist, kes vajavad senati heakskiitu, opositsioonipartei tavaliselt ei takista. Eriti mitte Austini ametisse määramist, sest Austin on mustanahaline.
Mitmed võimule tõusnud Bideni demokraadid ei väsi väitmast, et niihästi president Trump kui need 74 miljonit ameeriklast, kes ta poolt hääletasid, on rassistid. Võib arvata, et senaatorid andsid oma poolthääled, sest nad ei tahtnud, et ka neid rassistideks tembeldatakse.
Identsuse poliitika
See keskendub rohkem inimeste rassile, soole, seksuaalsele eelistusele ja muudele sellistele omadustele kui võimekusele ja oskusele ametikohuseid täita. Biden on osavalt kasutanud „identsuse poliitikat“ mitmesuguste vähemusgruppide toetuse võitmiseks. See algas asepresidendi valimisega, kes on niihästi mustanahaline, aasia päritoluga kui ka naine.
Transpordi ministriks valis ta homoseksuaalse, mehega abielus oleva Pete Buttigiegi, kelle kõige tähtsam varasem amet oli mitte just eriti edukas linnapea.
Kaitseministri eksimussagedus
Lloyd Austin on kindlasti küllalt võimekas, sest ta lõpetas West Pointi sõjaväe akadeemia ja tõusis järjekindlalt aukraadis, mis päädis nelja tähe kindraliks saamisega. Võib arvata, et ta saab, vähemalt mõnel määral, hakkama ka kaitseministri ametiga.
Austini varasem teenistus seab selle aga kahtluse alla. Aasta pärast seda kui President Obama oli aru saanud, et ISISe terroristid tuleb hävitada ja kindral Austin oli kutsutud senatile olukorrast aru andma, kinnitas ta, et kõik on kõige paremas korras.
Tollane senaator McCain ei suutnud seda taluda. Ta osutas faktidele, et 250 000 süürlast oli tapetud, sajad tuhanded põgenikud on Euroopat üle ujutamas, et ISISe kontroll järjest laieneb. McCain kritiseeris Austinit teravalt, väites, et Austini selgitused erinevad drastiliselt reaalsusest.
Tollane plaan treenida ja varustada 3000 ISISe vastast võitlejat läks maksma pool miljardit dollarit ja ainult 52 „võitlejat“ suudeti treenida, st iga „võitleja treenimine läks maksma umbes 10 miljonit dollarit. Paljud nendest Al Qaeda kas tappis või võttis vangi niipea kui nad Süüriasse jõudsid.
Austini vahis Keskväejuhatuse (Central Command) ülemana tekitas ühe „vilepuhuja“ kaebus laiaulatusliku uuringu Austini alluvuses oleva luure organisatsiooni poolt sooritatud pettustest. Pentagoni üleminspektor leidis „pahaendelise, laiaulatusliku arusaamise paljude luureohvitseride hulgas, et ülemused üritasid moonutada luure aruandeid, et ISISe ohtu väiksemana näidata.“ Otsest võltsimist siiski ei tuvastatud ja Austinit ametist ei vallandatud.
Keskväejuhatuse ülemana polnud Austin ka võimeline ära hoidma laiaulatuslikku verevalamist, näljahäda ja viletsust Jeemenis.
Hõbe Tähe Medal
On kummaline, et kindral Austinile anti Bagdadi vallutuse 3. diviisi olema abina osalemise eest Hõbe Tähe Medal, mis on Au Medali ja Erakorralise Teenete Risti järgi USA kõrguselt kolmas isikliku vapruse eest antav autasu. Sellega, muide, vääristati ka Korea sõjas langenud eesti soost leitnant Mark Enarit, kelle kangelaslikkuse tähiseks nimetati Neljanda Diviisi laager Vietnamis Camp Enariks.
Käskkirjas millega medal annetatakse peab olema kirjeldus kangelasteost, mille alusel medal annetati. See puudub kindral Austini medali annetamise käskkirjas.
Käskkiri ütleb, et talle anti medal tähelepanuväärse vapruse ja kartmatuse (conspicuous gallantry and intrepidity) eest, aga pole sõnagi sellest millise vapra, tähelepanu vääriva teo Austin sooritas. Käskkiri mainib ka ta kangelaslikku juhtimist (heroic leadership), ta spetsiaalset pühendumist kohustustele (dedicated devotion to duty), mida ta olevat teinud arvestamata oma eluga (without regard for his own life). Ükski nendest pole aluseks medali annetamiseks isikliku vapruse eest.
Austin polnud ka juht. Ta oli diviisi ülema, st juhi abi, mitte juht. Loomulikult peab iga kaitseväelane pühenduma oma kohutuste täitmisele ja kui ta ei suuda üle saada kartusest, pole ta üldse sõduriks kõlbulik. Pealegi polnud Bagdadi vallutamise käigus kolmandale diviisile mingit märkimisväärset vastupanu. Näib, et kindral Austin käskis või lubas ühel oma alluval valmistada avalduse talle medali annetamiseks, mida ta ei väärinud. Selle häbiväärse teo eest oleks ta sõjaväe karjäär pidanud lõppema ja ta oleks pidanud karistust kandma.
Jaatav tegevus (affirmative action)
Selle nime all hakati kehtestama USA 1964 aasta Kodanikuõiguste seaduse alusel programme, mis keelasid kasutada sobivusteste ja muid kriteeriume, milles mustanahalised ei suuda häid tulemusi saavutada. Palju aastaid pidid kaitsejõudude ohvitseride atestatsioonid mainima kas atesteeritav ohvitser toetab „jaatava tegevuse“ programme.
Ülendamiste komisjonid pidid eelistama mustanahaliste ülendamisi. Võib arvata, et tollal kannatas paljude ülendamist väärivate ohvitseride karjäär, sest vähem kvalifitseeritud, kuid õige nahavärviga ohvitserid olid eelistatud. See tähendab ka, et mõned ohvitserid said ülendusi, milleks nad polnud kvalifitseeritud.
Ülemkohus pole veel kogu programmi kohta lõplikku otsust teinud, aga California ülemkohus on otsustanud, et see rikub põhiseadust ja USA ülemkohus on kinnitanud, et Californial on õigus keelata „jaatavat tegevust“ ülikoolidesse vastuvõtuks.
USA riigikaitse väljakutsed
Kõige suurem oht USAle ja vabale maailmale on kahtlemata kommunistlik Hiina ja selle eluaegseks diktaatoriks pühitsetud president Xi Jinping.
Biden on öelnud, et tema Hiina poliitika erineb Trumpi “Ameerika esimese” poliitikast. Võib ka arvata, et rahasüstid, mis ta oma asepresidendi ajastul ja hiljem Hiinast sai, mõjutavad ta suhtumist.
Fakt on see, et Hiina agressiivsus Lõuna-Hiina merel ja Taiwani ohustamine vajab resoluutset vastandamist kui USA ei taha loovutada oma maailma võimsama riigi positsiooni Hiinale.
Kommunistlik Põhja Korea võib samuti pöörduda agressiivseks. President Trump suutis pidurdada Põhja-Korea tuumarelvade katsed ja enamiku muudest provokatiivsetest tegevustest, olles samas valmis kiireks vastulöögiks juhul, kui Kim Jong-un oleks üritanud USAd ähvardada. On põhjust karta, et olukord muutub.
President Trump paigutas tuhanded varem Saksamaal asunud USA sõdurid riikidesse, mida Putini Venemaa otseselt ohustab. Biden kritiseeris seda otsust. Saab näha, kas USA üksused eemaldatakse jälle ohukolletest.
USA ja Venemaa vaheline relvakontrolli leping New Start (Uus Algus) lõpeb paari nädala pärast. President Trump ei kavatsenud seda pikendada sel lihtsal põhjusel, et Venemaa nii-kui-nii lepet ei täida. See kehtis ainult USAle. Putin tahab lepingut uuendada ja Biden on lubanud seda teha.
Tuleviku perspektiivid
President Trump panustas oma valitsuse ajal sadu miljoneid dollareid NATO idapiiri tugevdamiseks. USA varustusbaaside asutamine Riiga ja 11 miljonit dollarit Ämari lennuvälja väljaehitamiseks on head näited.
Meenutades Obama valitsusaega, on põhjust karta, et Biden ja ta kaitseminister kas ei suuda või pole huvitatud USAd tugevana ja vaba maailma vabana hoida.
Eesti peab igal juhul tegema kõik mis võimalik, et olla valmis end kaitsma kui Eesti kõige tähtsama NATO liitlase kaitsevõime ja -tahe raugeb.“
Jüri Toomepuu
