Jüri Toomepuu: Must päev USA ja maailma ajaloos

“Korruptant – maailma võimsama riigi juht. 20. jaanuar 2021 saab olema must päev USA ja  maailma ajaloos. Sellel päeval vannutatakse USA presidendi ja asepresidendi ametisse korruptiivne Joe Biden ja vasemäärmuslik Kamala Harris.

Nad osutusid valituks eelkõige seetõttu, et tänapäeval mõjuvõimsaks tõusnud informatsiooni tehnoloogia hiiglased, kes suurelt osalt finantseerisid Bideni valimiskampaaniat, otseselt tsenseerisid valimiseelseid uudiseid Bideni pere korruptiivsetest äridest puna-Hiinas, Ukrainas ja paljudes teistes riikides, kus nood tegelesid jultunult Bideni mõjuvõimu müümisega, ja kõike muud, mis oleks aidanud Trumpi. Samuti tegeles kallutatud peavoolumeedia otseselt Bideni propaganda hääletoruna.

Näib, et informatsiooni tehnoloogia ettevõtted olid huvitatud Bideni võimule upitamisest selleks, et vabariiklased nende tiibu ei lõikaks seadustega, mis lubaks neid kohtulikult karistada laimamise või informatsiooni tsenseerimise eest.

Samuti kartsid nad, et president Trump ja vabariiklased jätkaks kontrolli Hiinaga äritsemise üle ja nurjaks nende sealseid äriplaane. Google kompanii alguspäevil püstitasid asutajad omale lihtsa eesmärgi: Don`t be evil! Ära ole õel! Näib aga, et firma teenistus ja kasv trumpab kõik muu.

Hiljuti on Google keeldunud tegemast tööd USA riigikaitse huvides, aga on nõus valmistama tehisintellekti programme puna-Hiina kommunistlikule režiimile, mis aitavad sealsetel valitsejatel hoida rahvast pideva kontrolli all.

Laiaulatuslikud valimispettused

Tsensuurist ja kallutatud informatsiooni levitamisest aga ei piisanud, et president Donald Trumpi populaarsust ületada. Oli vaja sooritada ka valimispettusi. Seda võimaldas Wuhani viiruse levi.

Ettekäändel, et viiruse tõttu pole võimalik tavalist hääletust korraldada, saatsid paljud demokraatide poolt kontrollitud  osariigid välja miljonite kaupa hääletussedeleid, ka aadressidele, kust keegi polnud avaldanud soovi posti teel hääletada.

Mitmetes osariikides saadeti posti teel välja palju suurem arv valimissedeleid kui oli valijaid. Ei olnud võimalik kontrollida, mitu hääletussedelit iga oletatav valija tagastas, ega ka seda, kas posti teel hääletaja hääletas uuesti ka valimisjaoskonnas. Samuti ei lubanud mõned osariigid  posti teel laekunud hääletussedelite allkirju kontrollida.

Organisatsioon „Juriidiline Valvur“ (Judicial Watch) tegi uuringu mis tuvastas, et 353 maakonnas (counties) laekus rohkem hääli kui oli hääleõiguslikke. 8 osariigis oli kogu osariigi ulatuses sama olukord. On tuvastatud ka, et mitmetes osariikides hääletasid suur hulk surnuid ja samuti, et häälte lugemisele sokutati kohale pakkide viisi hääletussedeleid.

USAs on paljude presidendi valimiste ennustajaks olnud 19 maakonda (counties) mitmetest osariikidest. Need ilmselt esindavad hästi kogu USA valijaskonda. Kandidaat, kes nende enamuse võidab, on traditsiooniliselt võitnud ka presidenditooli. Seekord võitis president Trump nendest  18.

Kohtud lahendust ei pakkunud

Kohtud ei ole tahtnud valimiste vaidlustustesse sekkuda.  Mõned lihtsalt seetõttu, et need koosnevad peamiselt kohtunikest, kes on demokraadid, teised ettekäändel, et kuigi pettusi sooritati, polnud esitatud  küllalt palju tõendeid, et tulemusi muuta. Petised on küllalt kavalad. Nende paljastamine võtab aega ja kuna valimiste tähtajad on seadusega sätestatud, töötas aeg nende kasuks.

Texase osariik esitas hagi USA ülemkohtule, et tühistada valimiste tulemused Georgia, Michigani, Pennsylvania ja Wisconsini osariikides. Sellega ühinesid veel 17 osariiki ning 100 vabariiklaste kongressisaadikut. Ülemkohus aga otsustas hagi mitte arutusele võtta, põhjusel, et see pole Texase asi, kuidas teised osariigid oma valimisi korraldavad.

Alamates kohtutes tuleb veel arutusele 6 edasikaebust ja ülemkohtus mitmed kaebused Pennsylvania valimistulemuste kohta, aga ülemkohus oli nõus neid arutama alles 22. jaanuaril, kaks päeva pärast seda kui Biden on presidendiks vannutatud.  Kui edasikaebused ja kaebused ülemkohtus rahuldatakse, saab neist kasu olla ainult niipalju, et tulevikus on valimispettuste sooritamine raskem.

Märul nurjas kongressi sekkumise

USA põhiseadus sätestab, et kongress kinnitab valimistulemused. 6. jaanuaril, kui see pidi toimuma, olid paljud esinduskoja liikmed ja senaatorid otsustanud need vaidlustada. Samaks päevaks oli president Trump korraldanud Washingtonis võimsa demonstratsiooni.

Sellel olid aga ettenägematud tagajärjed. Näib, et grupp niihästi parem- kui vasempoolseid anarhiste olid otsustanud seda kasutada kongressi ründamiseks. Pealinna politsei ei suutnud neid vaos hoida. Nad tungisid kongressi hoonetesse ja katkestasid valimistulemuste vaidlustamise istungi.

Sellel oli kaks halba tagajärge. Esiteks, valimistulemusi enam ei vaidlustatud ja demokraadid kasutasid võimalust süüdistada president Trumpi mässu õhutamises, kuigi president kutsus üles oma toetajaid rahumeelsusele. Demokraadid taotlesid jälle ta ametist tagastamist.

Demokraatide enamus esindajate kojas esitas süüdistuse, kuigi oli selge, et süüdi mõistmise jaoks vajalikku istungit polnud võimalik senatis enne Trumpi ametiaja lõppu korraldada. Pealegi poleks leidunud senatis kahte kolmandikku enamust mis oleks vajalik süüdimõistmiseks. Nende ilmne eesmärk oli kahjustada president Trumpi mainet ja vältida ta presidendiks valimist aastal 2024.

Sõnavabaduse piiramine

Informatsioonitehnoloogia hiiglastel, Bideni ja demokraatide liitlastel, on sama eesmärk. Nad demonstreerisid, et nad on võimsamad kui kõige võimsama riigi riigipea. Twitter tühistas president Trumpi ja paljude teiste vabariiklaste kontod. Teised informatsiooni võimukandjad, nagu Apple, YouTube ja Amazon, sundisid võrgust välja oma rivaali, konservatiivse Parleri, ettekäändel, et too lubab vägivallaga ähvardamise sõnumeid.

Samas ei häiri neid fakt, et Twitteris ja YouTubis organiseerivad oma mässe „mustade elud loevad“ tegelased ja seal võib leida ka üleskutseid Trumpi tapmiseks, asepresident Pence`i ülespoomiseks ja USA hävitamiseks.

Järeldused

Sõnavabaduse piiramisele on kõikjal maailmas  järgnenud autokraatia. Sõnavabaduse piiramine aitaks Bidenil USAs sotsialismi juurutada, ülemkohtu 9-liikmelist koosseisu vasemäärmuslike kohtunikega laiendada, USAle kahjulikke kaubandus- ja muid lepinguid sõlmida, USA kaitsejõude jälle Obama-aegsele madalale tasemele viia ja USAd kolmanda maailma immigrantidega üle ujutada, kellest saaks tulevikus oletavalt demokraatide partei toetajad. .

Kui vabariiklased ei suuda Bideni võimutsemise ajal osariikide kaudu õiglasi valimiseadusi kehtestada ja vältida sõnavabaduse piiramist, siis võib USAle ja maailmale ja Eestile osaks saada sünge tulevik.

Üks Praha ajaleht kirjutab, et oht Ameerikale pole siiski Joe Biden, see on nende arvates „kodanikkond, kes on võimeline usaldama temasugust presidendiks“. Nad arvavad, et “probleem on palju sügavam kui Biden, kes on vaid sümbol sellest, mis vaevab Ameerikat“. Nad jätkavad: “Riik on võimeline Bidenit, kes pole muud kui tola, üle elama. Aga on vähem tõenäoline, et ta suudab üle elada suure hulga tolasid“.

Elame, näeme. Või täpsemalt – kui elame, siis näeme.“

Jüri Toomepuu