31.12.2020
Henn Põlluaas
“Kurb aasta nüüd on mööda läinud,
Ohtralt halba meile teinud.
bioloogia relva Hiina pruukis,
Viiruse ka meile pookis.
Kuid lootus kaduda ei tohi
Igal pahel oma rohi.
Ega kõik meil siiski sure,
Vaktsiin meil peatselt murrab mure.
USAs demokraatia kreenis,
Valskus hulga tohme veenis,
Biden, korruptant ja suli,
Võltsvalimistel võitjaks tuli.
Xi Jinping vaid hõõrub käsi,
Ei Joed ta pigistamast väsi.
Maailma vallutada nüüd ta loodab,
Puna-katku kõikjal toodab.
Kui Eestis poleks okupante,
Ja idapiiril kurje tonte,
Võiks õnneajad jälle naasta,
Vaid rõõmu tuua võiks uus aasta.
Veel venkud venestada tahtvad,
Et anastada vabad rahvad,
Ihkab Putja krimikolleegium,
Et võidaks kurjuse impeerium.
Kuid kurja ohjata me võime
Sest vaprusel on tugev toime.
Kes põlvnenud on sangarite soost,
Ei hooli sortsi lobaloost.
Meil küberkaitse, Kaitseliit,
Ei hirmuta meid kagebiit.
NATO kaitseb seljatagust,
Hoiab suurest hädaohust.
Ministrid tulevad ja läevad,
Kuid valitsusel helged päevad.
Sest riigitüüril rahvuslaste käsi
Kes eestlust kaitsemast ei väsi.
Henn Riigikogu hästi juhib,
Opositsioon vaid ähib, puhib.
Obstruktsionistidel on halvad ajad,
Sest vähemuses nende jamad.
Optimism meil lootust andku,
Kuldranda innustus meid kandku.
Uus aasta elu uueks loogu!
Uus aasta kõigil õnne toogu!
Palju õnne, kõike head,
Kui ainult sirgelt sammu sead,
Kui siht on vääramatult selge,
Siis tulevik meil ongi helge.”
Jüri Toomepuu
