Justiitsminister ei räägi õigust – põhiseadust pigem eiratakse kui järgitakse

Eesti põhiseadus on ülimalt tähtis dokument, kuid viimastel aastatel kasutab teatud kontingent seda oma kitsastes huvides ära, eirates selles sisalduvaid põhisätteid.

BNS vahendab: “Justiitsminister Maris Lauri sõnas täna Eesti teaduste akadeemias põhiseaduse 30. sünnipäevale pühendatud konverentsil “Kriis ja põhiseadus”, et viimastel aastatel on ühiskond senisest rohkem põhiseadusele tähelepanu pööranud.

“Olukorras, kus ka seadustest pole leida seda õiget ja sobivat pidepunkti, on abiks terve mõistus, soe süda ja – õiguslikust vaatest – põhiseadus. Mulle tundub, et viimastel aastatel oleme seetõttu varasemast palju enam rääkinud põhiseadusest. Kriisides ongi meil tulnud otsida pidepunkte,” rääkis Lauri.”

Põhiseadusest eirab praegune Reformierakonna valitsus kõige rohkem preambulit ehk sõnu “…mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade” ja Tartu rahu õigusjärgsust ehk sellejärgseid piire – Kaja Kallase valitsus venestab Eestit eriti põhjalikult ja on valmis loobuma Petserimaa ja Narvataguse aladest.

Eesti keel on põhiseaduslikult riigikeel, kuid seda rünnatakse tänases Eestis eriti karmilt – viimati ettepanekutega, et ukraina sõjapõgenikelt ei peaks tööle asudes selle oskamist nõudma, aga ka ülikoolide ingliskeelestumisega. Nii lõhutakse kild killu haaval seda 1918. aastal loodud riiki, mille ideede järgi on ka praegune põhiseadus loodud.

Samas kasutavad Eesti vasakliberaalid räigelt ära põhiseaduses sätestatud võrdsusnõuet – seda laiendatakse kõigele ja kõigile, kuigi on olemas universaalsed õigused (inimõigused), mis kehtivad kõigile, ning samas piiratud ja kindlad õigused, mis eristavad näiteks kodanikku mittekodanikust. Eestis on küllaga juhuseid, kus näiteks nõuet, et ei tohi vahet teha rassi ja rahvuse põhjal, tahetakse rakendada migrandi puhul kodakondsuse kontekstis, neil kahel momendil aga pole mingit õiguslikku kattuvust.

Lauri väidab, et põhiseadus pakub kriisides pidepunkte. Samas rikuti Eestis inimeste põhiseaduslikke õigusi näiteks möödunudaastaste meeleavalduste puhul, mida survestati märulipolitsei ja koertega; sundvaktsineerimise puhul ning näiteks ka Marti Kuusiku kohtuasjas, kui presidendi poolt rikuti süütuse presumptsiooni ning prokuratuuri menetlus muutus karistuseks omaette, lõppotsus aga oli siiski  õigeksmõistev.

Hiljuti pani president välismaalaste seadusele algul veto, aga pärast kinnitas selle, kuigi ühtegi muudatust sellele ei tehtud, Kaja Kallase valitsus tõi oma praagi teistkordselt Riigikogusse, ja pärast tühja tööd see riigipeale juba kõlbas – nii naeruvääristatakse põhiseadust.

Justiitsminister Lauri peaks jälgima just seda, et põhiseadust ei kasutataks ainult valikuliselt, kuid kahjuks pole vaenukõneseadusega sõnavabadust piirata tahtvalt ametnikult mõtet seda oodata.