Justiitsminister Maris Lauri – vihakõnelejast vaenukõneseaduse vorpijani

Justiitsminister Maris Lauri on nn vaenukõneseaduse üks initsiaatoritest – tema puhul on selgelt näha, kuidas varasemast repressioonide kartjast (ja samas vaenu õhutajast) on saanud repressioonide käivitaja.

Sotsiaalmeedias levib Maris Lauri kahe aasta tagune sotsiaalmeediapostitus, kus ta kirjutab: “Mina kardan Eesti pärast. Sest kui leitakse, et oponendid tuleb EKRE-ga mittenõustumise puhul vastutusele võtta (mina loen välja, et minimaalselt vangi pista)… /…/ siis on asi halb!”

Juba ministriks olles ütles Lauri Postimehe erisaates “Minister risttules”, et vaenukõneseaduse jõustudes “…on võimalik ka kriminaalkaristus. See karistus võiks olla üks kuni kolm aastat.” Seega kartis Lauri algul vanglat, nüüd aga määrab teistele rootsi kardinaid.

“Alguses viiakse ära need, kes meile eriti ei meeldi ja me oleme vait ja tunneme vaikset rõõmu. Siis viiakse ära meie naabrid… /…/ siis viiakse ära meie sõbrad… /…/ lõpuks viiakse ära meid,” kirjeldas Lauri tolla EKRE valitsusse pääsemist nagu kõige hullemat Stalini aega. On seda juhtunud? Või saab seda käsitleda põhjendamatu vaenuõhutusena?

Demoniseeriv vaenuõhutus jätkub: “Ma nägin viis aastat tagasi esmakordselt musta kurjust, mis poliitikasse trügis… / teen kõik, et see kurjus ei leviks ja ei tapaks Eestit… /…/ EKRE juhtkond on selliseid kurje, manipuleerivaid ja valetavaid inimesi täis. Sellest on ka pilt EKRE-st kuri,” on Lauri kirja pannud.

Delfi saates “VILJA KÜSIB | Maris Lauri: mats olemist ei saa keegi keelata” aga väidab justiitsminister järgmist: “Pahatahtlikku sõnakasutust on viimastel aastatel olnud järjest rohkem,” /…/ “Kui inimene ähvardab või hirmutab teist teadlikult ja tahtlikult, siis läheb ta vastuollu põhiseadusega,” /…/ Kõige ohtlikumad on avalikud sõnavõtud: sotsiaalmeedias, raadios. Ehk see, kui keegi ässitab oma kõnedega kedagi üles. Nii suurt ohtu ei nähta selles, kui keegi avaldab väiksemas grupis arvamust, et mulle need või teised inimesed ei meeldi.”

Veel räägib Lauri: “Ühel hetkel oleme ühes, teisel hetkel aga teises grupis, mida rünnatakse kas keele, päritolu, rahvuse, usu või poliitiliste veendumuste pärast. /…/ Vaenukõne eesmärk on mingi grupi suhtes vihkamist tekitada – et neid alandataks, et neile mindaks kallale. Vaenukõne on sihilikult ja tahtlikult mõeldud halba tegema.”

Kui vaadata Maris Lauri kahe aasta tagust postitust ja tema tänaseid selgitusi, siis räägib ta just varasema enda kohta – ehk siis on Eesti saanud vihakõnelejast ministri, kes tegeleb nüüd nn vaenukõneseadusega.

Vilja Kiisler on küsinud: “EKRE paljudki väljaütlemised kvalifitseeruksid ju automaatselt vihakõneks?” ja Maris Lauri vastas: “Väga võimalik, et mõned nende sõnavõtud võiksid kvalifitseeruda vaenukõneks.” Aga tema enda postitus?

Lauri lahmib oma süüdistustega EKRE väljaütlemiste osas: “Minu jaoks näiteks see, et üle 28-aastased vallalised naised on rahvavaenlased. Paljude inimeste jaoks assotsieerub sõna „rahvavaenlane” millegi õudsega.” Vilja Kiisler täpsustas seepeale, et Martin Helme ütles siiski – 27-aastane lastetu naine olevat ühiskondlikult kahjulik element.

Lauri sõnutsi on kaitstavate gruppide ringi suurendatud – ehk lisaks sinna rahvuskonservatiivid ja traditsionalistid, keda temasugused vaenulikult ründavad?

Koalitsioonipartneril Jüri Ratasel on ehk huvitav meenutada, mida Maris Lauri on antud postituses tema kohta öelnud: “Nüüd me teame, et praegu veel peaministri ametis olev mees on valevorst.”

Kahjurõõm olevat kibe rõõm – ja seda rõõmu elustab justiitsminister oma vaenukõneseaduses.