11.04.2024
Vasakliberaalne Euroopa tahab endiselt kogu Kolmanda maailma enda kaissu võtta.
Euroopa Liit on ääretult migratsioonilembeline ja kõik jutud senise rändepoliitika karmistamisest on kui Potjomkini küla, kus kasvatatakse Trooja hobused.
ERR kirjutab: “Euroopa Parlamendis toimus kolmapäeval hääletus Euroopa rändepakti üle ning parlament kiitis karmimad migratsioonireeglid heaks. Pakt vajab nüüd veel ainult Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu.”
Kui vaadata, mida sellega paktiga teha tahetakse, siis on selles terve rida tehnilisi meetmeid, millega saab migrandi isikut tuvastada, menetluse korda lubatakse viia kiiremaks, ja palju muud, aga kõige selle taust on üks: illegaalsed migrandid võetakse igal juhul vastu. Kogu senine kogemus näitab, et siis on nende väljasaatmine poliitiliselt väga raske kui mitte võimatu, sest kogu liberaalpoliitiline süsteem töötab selle vastu.
Tegelikult reguleerib rändepakt hoopis ebaseaduslike migrantide laialijaotamist, tagab nende väidetavad õigused, ühtlustab riikide lõikes vastuvõtmist, paneb riikidele kohustused migrantide eest hoolitseda ja nii edasi. Tegu on täielikult tervitamis-, mitte tõrjumispaktiga.
Mõned väljavõtted: “Ebaseaduslikult Euroopa Liitu saabunud inimeste, sealhulgas vähemalt 6-aastaste laste andmed, sõrmejäljed ja näokujutised koondatakse ajakohastatud Eurodaci andmebaasi. Kui inimene kujutab endast julgeolekuohtu, on kasutanud vägivalda või omanud relva, lisatakse tema kohta andmebaasi vastav märge.”
Pange tähele, vägivallakalduvustega inimeste kohta tehakse ainult märge, aga vastuvõtmist see ei takista.
Täielik vastuolu on kahe lause vahel, milleks on a) liikmesriigid peavad uute reeglite kohaselt valima, kas võtavad rändesurve all olevate riikide toetamiseks vastu osa varjupaigataotlejatest ja pagulastest, panustavad rahaliselt või pakuvad operatiiv- ja tehnilist tuge ja b) uue raamistiku alusel saavad liikmesriigid vabatahtlikult võtta vastu kolmandate riikide kodanikke, kelle ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet on tunnistanud pagulasteks ja kelle saabumine Euroopa Liitu on korraldatud seaduslikult ja turvaliselt.
Ainus positivne moment pakti juures on see, et püütakse ebaseaduslikku rännet pisut kontrolli alla võtta, aga üldpõhimõte on siiski jätkuvalt massimigratsiooni soodustamine ja ergutamine, rände tõrjumist pole vähimalgi määral kavas.
Erinevad on ka reageeringud. Euroopa Liidu asüüli- ja rändereeglite reformi kritiseeris teravalt Ungari peaminister Viktor Orbán. “Migratsioonileping on järjekordne nael Euroopa Liidu kirstus. Ühtsus on surnud, turvalisi piire enam pole. Ungari ei anna kunagi massilisele rändehullusele järele! Rände peatamiseks vajame Brüsselis muutust!” sõnas Orbán sotsiaalmeediapostituses.
Kreeka rändeminister seevastu tervitas kolmapäeval Euroopa Parlamendis heaks kiidetud Euroopa Liidu asüüli- ja rändereeglite reformi, nimetades seda ajalooliseks päevaks. “See on tähtis läbimurre ja väga tähtis samm ühise, ja seega meie aja migratsiooniväljakutse tõhusamaks juhtimiseks,” kirjutas minister Dimitris Kairidis X-is.
Kreeka on üks ebaseaduslikust migratsioonist kõige rohkem mõjutatud Euroopa Liidu riike. Kreeka toetav seisukoht on tingitud sellest, et Euroopa Liit pole ei selle riigi piirivalvel ega Frontexil lubanud ühtegi migrandialust tõrjuda, vaid on sundinud kõiki vastu võtma – mõistagi tahab ebaseadusliku migratsiooni all kannatav riik nende laialijaotamist.
Rändepakti on kritiseeritud ka seetõttu, et see on suunatud üle Vahemere ja läbi Balkani tulevate aafriklaste ja asiaatide vastuvõtmisele, samas kui arvesse ei võeta seda, et paljud riigid on üle ujutatud ukraina põgenikest. Valgeid ukrainlasi ei peeta “päris põgenikeks”, eelistus on mittevalgetel rassidel.
Pakt vajab veel nüüd aga ainult Euroopas Liidu Nõukogu heakskiitu ja “karmimad” migratsioonireeglid peaksid jõustuma 2026. aastal.
Uued Uudised