14.10.2019
Migrandid Lesbose saare Piraeuse sadamas.
Uudis, et üle Vahemere saabuvate migrantide arv on langenud viiendiku, on tüüpiline libauudis, mis on mõeldud selleks, et inimesed muutuksid vähem tähelepanelikuks.
Jah, arvud, annavad sellele mõningase tõestuse – käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul on üle Vahemere Euroopasse saabunud põgenike koguarv mullusega võrreldes vähenenud viiendiku võrra, languse põhjuseks on vähenenud sisseränne Hispaaniasse ja Itaaliasse.
Käesoleva aasta 30. septembri seisuga on Vahemere rändeteid pidi Euroopasse jõudnud 80 800, möödunud aasta sama perioodi jooksul aga 102 700 põgenikku, selgub ÜRO pagulasameti (UNHCR) värskest raportist. Seega vähenes käesoleval aastal üle Vahemere jõudnud põgenike arv 21 900 inimese ehk viiendiku võrra.
Languse taga on vähenenud Hispaaniasse ja Itaaliasse jõudnud põgenike arv. Kui Hispaaniasse saabus möödunud aasta esimese kaheksa kuu jooksul 43 200 ning Itaaliasse 21 000 põgenikku, siis käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul vastavalt 23 200 ja 7600 põgenikku.
Rändesurve aga pole kuhugi kadunud – Itaalia arvude languse taga on endise siseministri Matteo Salvini range immigratsioonipoliitika, mis sisuliselt sulges rändetee üle Vahemere keskosa. Ränne suundus mujale, ennekõike tagasi mere idaossa.
Maltale, Kreekale ja Küprosele saabujate arv on mullusega võrreldes aga kasvanud. Kui möödunud aasta esimese kaheksa kuu jooksul saabus Maltale 800, Kreekasse 37 300 ja Küprosele 400 põgenikku, siis käesoleva aasta esimese kaheksa kuu jooksul vastavalt 2700, 46 100 ning 1200 inimest.
Kreekasse saabujate arv tegi järsu tõusu juulis, augustis ja septembris. Nii jõudis augustis Türgist meritsi Kreekasse 9300 põgenikku, augustis aga 12 500. Tänavu Kreekasse saabunud põgenikud on pärit peamiselt Süüriast ja Afganistanist.
Peale selle on muutunud ka viisid Euroopasse pääsemiseks – näiteks tuuakse Tuneesiast migrante Itaaliasse juba kiirpaatidega, neil lastakse rannal maha minna ja riigi immigratsiooniametile jäävad võõrad fikseerimata. Teiseks on kasvanud inimeste smugeldamine lennukitele.
Illegaalne sisseränne Euroopasse ei kahane, vaid see muudab vorme. Ilmselt võib väga tänada Matteo Salvinit, kes sisuliselt katkestas vabaühenduste inimkaubanduse – kuid tullakse endiselt ja teisi teid pidi. Tegelikust olukorrast immigratsioonirindel on palju rääkinud Eesti siseminister Mart Helme, kes vahendas siseministrite Luksemburgi kohtumise tulemusi.
Kui ränne oleks vaibumas, siis poleks Malta initsiatiivgrupp nii meeleheitlikult üritanud migrante laiali jaotada. Asjad lähevad hoopis karmimaks – Türgi suunalt on oodata massilist põgenikevoolu ja Hispaania on hädas hispaaniakeelsete ladinaameeriklastega.
Seega ei maksa lasta ennast uinutada juttudest, mis räägivad migratsioonisurve vähenemisest Euroopale.