10.07.2023
Eestimaa tulevik on jälgitav läbi rootsi kardinate.
Valitsus saatis Riigikogusse vihakõneseaduse, mis toob Eesti rahvale uued reeglid, kirjutab Postimees. Justiitsministeeriumi eesmärk on, et see jõustuks juba tänavu sügisel. Tegu on praeguse valitsuskoalitsiooni sooviga sõnavabaduse piiramine lõpuks seadusesse vormida.
Eelnõu seletuskirjas on ära toodud peamised muutused Eesti inimeste jaoks. Peamine põhimõtteline erinevus on see, et kui praeguse seaduse järgi saab inimest vihakõne või üleskutse eest karistada siis, kui sellele järgnes reaalne tagajärg – kas kellegi tervisekahjustus, tekkis reaalne oht kellegi elule või varale, siis uue seaduse korral pole vaja, et midagi üldse juhtuks. Karistuse saab teo eest, mis “võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav“. Sealjuures ei ole oluline see, kui nii-öelda solvatav grupp ise ütleb, et jutt neid üldse ei solvanudki.
Kui senimaani saab kuriteo karistusena määrata kas rahatrahvi või kuni kolmeaastast vangistust, siis uue seadusteksti kohaselt on karistuseks ühe-kuni kolmeaastane vangistus.
Ebaselgust tekitab eelnõu seletuskirja osa, kus räägitakse, mis on ja mis pole lubatud: “Seega ei ole koosseisuga hõlmatud erinevad väljendusviisid, kus väljendatakse isiklikke negatiivseid hoiakuid, kui see ei ole käsitatav üleskutsena. Samas ei tähenda see, et üleskutse peab alati olema selgelt üleskutsena sõnastatud. Õhutamine võib tuleneda ka sõnumi kontekstist.” Ehk siin on tõlgenduspiir riigiaparaadi jaoks päris lai.
“Kommenteeritava eelnõuga kasutatakse koosseisu kitsendamiseks nõuet, et tegu peab olema toime pandud viisil, mis annab aluse karta õhutusele järgnevat vägivallategu või ühiskonna turvalisuse olulist ohtu sattumist. Tegemist on käsitlusega, mis vastab raamotsuses lubatud erandile – tegu mis võib rikkuda avalikku korda,” seisab teisal. Ka siin jääb otsustuskoht riigiaparaadi kätte.
Samuti kitsendatakse inimeste õigusi nalja teha. “[…]Vastavalt üldistele reeglitele ei kuulu karistamisele üleskutse, mis mõistliku inimese poolt tõlgendatakse kui mõttetus, teadlik nali, iroonia või satiir kui loominguline võte või loomingulise eneseväljenduse akt. Siiski on sellel üldisel reeglil erandid. Politsei ja kohus peavad igal eraldi juhtumil otsustama, kas on ületatud tavapärased kaasaegse Euroopa demokraatliku ühiskonna taluvuse piirid avaliku arvamuse väljendamise suhtes kellegi jaoks eriti teravas ja isegi ebameeldivas vormis,” kirjutatakse seletuskirjas.
Praegust seadusesätet, mis ütleb, et avalik üleskutse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele on karistatav vaid väärteona ja ainult siis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele või varale, peab justiitsministeerium liiga lahjaks. Ometigi on asjatundjad öelnud, et Eestis puudub igasugune praktika ja ka vajadus vaenukõneseadust luua.
Kuna otsustajaks saab riigiaparaat, mis on praeguseks mehitatud valdavalt valitsuse vasakäärmuslust toetavate ametnikega, siis on karta suuremat konservatiivide puuripistmist.
Uued Uudised