KADRI VILBA: Mis on juhtunud eestlaste eesti keelega?

Olen viimase nädala jooksul teinud mõned postitused, kus olen viidanud enim levinud kirjavigadele ning toonud samas ära, kuidas seda õigesti kirjutatakse (nt vale: kellegile, õige: kellelegi). Ootasin, et inimesed võtavad teadmiseks ja kes eksinud, kirjutab edaspidi õigesti. Sest tark inimene tahab paremaks saada ja ta oskab hinnata, kui tema vigadele sõbralikult tähelepanu juhitakse. Aga mis siis tegelikult juhtus?

Need keeleteemalised postitused on vaieldamatult minu populaarseimad ning enimkommenteeritud postitused, mis veel pea nädal hiljem elavad endiselt oma elu. Oli inimesi, kes oskasidki minu näpunäiteid hinnata, nii mõnigi tänas ja ütles, et kooliajast nii palju möödas ja see on tore, kui ununenud asju meelde tuletatakse.

Kuid palju rohkem oli neid, kes solvusid ja võtsid isiklikult. Päris mitmed hakkasid kirjavigu murrete ja murrakutega õigustama, mõni leidis, et kui inimesed keelt valesti kasutavad, siis tuleb keelereegleid muuta, selle asemel et õigekiri endale selgeks teha. Sain kõvasti sõimata, mind süüdistati, rünnati ja üks „sõber“ koguni väitis, et tegelikult olen mina see, kes ei oska eesti keelt. Vähe sellest, nüüd levitab ta igal sammul valeinfot, et ma ei olevatki eestlane ja lisab sinna juurde, et mul pole seetõttu õigus eesti keele teemadel sõna võtta. Kulla solvujad, ma ei ole mitte üheski postituses kedagi isiklikult nimetanud, vähe sellest, ma pole isegi mitte kellegi peale konkreetselt mõelnud, kui neid postitusi tegin. Uskusin vaid siiralt, et mu osundustest on teile abi.

Eesti keel on meie Põhiseaduse preambuli kaudu põhiseadusliku kaitse all, see tähendab, et igal Eesti Vabariigi kodanikul on kohustus kaitsta eesti keelt. Kaitsmise alla kuulub ka keele hoidmine selle õigesti kasutamise kaudu. Millegipärast on kõik tulivihased, kui ei saa poes või kohvikus eestikeelset teenindust, Facebook on sel teemal postitusi täis. Õige! Muidugi peab Eestis eestikeelset teenindust saama, pole kahtlustki. Kuid need samad vihastajad lörtsivad tihti ise eesti keelt vigase õigekirjaga ning kui sellele tähelepanu juhtida, siis leiavad kümme ja sada põhjendust, miks neil ei olegi vaja eesti keelt õigesti kirjutada.

Kallid inimesed! Hakkame kõigepealt ise oma emakeelt austama, alles siis saame teistelt nõuda eesti keele oskust. Miks peakski sisserännanud eesti keelt austama, kui me ise seda ei tee?

Kadri Vilba