Gaasilaev, mille saabumist on pikka aega kindlas kõneviisis lubatud, jääb tulemata. Laevuke seilab hoopis Soome sadamasse, sest soomlastel olevat seda rohkem vaja. Poleemikat on sündmuse ümber olnud palju, aga paar asja on kuidagi eriliselt silma jäänud.
Nii peaminister Kaja Kallas kui majandusminister Riina Sikkut on öelnud nõnda:
R. Sikkut: “Soome terminali kaudu hakkab tulema: kokku on võimalik taasgaasistada 35 teravatti, mis on Eesti kümne aasta vajadus” [1].
K. Kallas: “Aga kui me läheme ostma või rentima laeva 500 miljoni eest, mille maht on 35 teravatti, olukorras, kus meie enda tarbimine on 3,5 teravatti.” [2].
Mõlema jutust jääb mulje, et LNG laev mahutabki 35TWh (teravatt-tunni, mitte teravati) jagu gaasi, mida kõik sõbralikult jagama hakkavad. Ei tea, kas neid on valesti informeeritud või ei saanud ministrid räägitust päris hästi aru, kuid see arusaam on ekslik.
Ujuvterminal “Exemplar”, mida renditakse USA firmalt Excelerate Energy, mahutab kuni 150 900 kuupmeetrit ehk umbkaudu ÜHE teravatt-tunni jagu LNG (vedelasse olekuse jahutatud) maagaasi. Kõne all olev 35TWh saab kokku siis, kui laev aasta jooksul 35 korda teisele poole maakera ja tagasi rändab. Ühe kuu jooksul suudab laev teha 2, maksimum 3 otsa.
Piltlikult öeldes, meie juurde ei sõida üks tohutu suur tsistern, kust kõik volilt kaupa haalavad, vaid seda tuuakse jupikaupa ja väga kaugelt.
Edasi tuleb mängu ajafaktor. Tõesti, kui laev on oma 35 edasi-tagasi reisi ära teinud, siis on gaasi ülearugi kohale veetud. Aga kui gaas tilgub 1TWh kaupa, siis hakkab mängima tarbimismaht. Laev seilab, gaas kulub. Talvekuudel on see kindlasti suurem ja võib tekkida olukord, kus seda gaasi peab jagama hakkama, kellele rohkem, kellele vähem. Meil ei ole oodatavast gaasist erilist kasu, kui see saabub näiteks järgmisel suvel, kui kõigi tarbimised väiksemad. Probleemseks võivad kujuneda just külmad talvekuud.
Veel üks tähelepanu äratav tõik on meie ministrite kohatult optimistlik suhtumine läbirääkimistesse. “Oh, muidugi me andsime laeva Soome, sest neil on seda rohkem vaja”.
Läbirääkimiste esimene reegel: ära kunagi tee järeleandmisi ilma midagi väärtuslikku vastu saamata. Aga täpselt nii praegu läks. Lahkelt andsime kõiges järele, saades vastu isegi mitte lubadusi, vaid naiivset lootust, et teise riigi esindajad ikka märkavad meie üllameelsust ja eraldavad gaasikest, kui kõigil puudus käes.
Ühe riigi ministritel on kohustus seista oma riigi huvide eest. Mida Soome pool ka tublisti tegi. Tuli, surus oma tahtmise läbi, läks tagasi. Meie sots-ministri, kelle jaoks protsess on tähtsam kui tulemus, oli muidugi täiesti piisav, et sai tähtsale jutule kaasa noogutada ja voorusevälgutamisega kes teab millises edetabelis punkte koguda.
Rahvasuu ütleb, et loll pea on kerele nuhtluseks. Täpselt sama käib valitsuse ja rahva kohta. Näidakem, et me ei ole toimuvaga rahul, saame kokku 16. oktoobril kell 12 Vabaduse platsil ja paneme oma meeleavaldusega vaegvalitsejad tudisema!
Karl Olaf Rääk
Viited:
[1] Majandusminister Riina Sikkut: ei saa öelda, et ilma LNG-laevata meil gaasi pole
https://www.delfi.ee/artikkel/120082828/majandusminister-riina-sikkut-ei-saa-oelda-et-ilma-lng-laevata-meil-gaasi-pole
[2] Kallas: LNG-laeva ei maksa üle fetišeerida
https://www.err.ee/1608748015/kallas-lng-laeva-ei-maksa-ule-fetiseerida
[3] Finland Charters FSRU From LNG Firm Excelerate Energy
https://jpt.spe.org/finland-charters-fsru-from-lng-firm-excelerate-energy