22.08.2018
Kas Eesti NSV Ministrite Nõukogu uus esimees?
Eesti 200 üks algatajaid Kristina Kallas on väga vastuoluline isik, kuid maailmavaateliselt kindlasti globalist ja multikultuursuse toetaja, skandaalse rahvastehävitaja George Sorose kasvandik ning omaaegse Interrinde maailmavaate propageerija.
Seega ei maksa rahvusmeelsetel eestlastel tema loodavale Eesti 200 erakonnale loota, sest eesti rahvuslusele Kallase vaadetes kohta pole. Osaliselt vene taustaga naise juures on pigem tunnetatav sümpaatia oma vene juurte vastu, kuid sealgi mitte vene rahvusluse, vaid sovjetivene internatsionaalsuse liinis. Edasi anname sõna Vikipeediale.
Kristina Kallas (sündinud 29. jaanuaril 1976) on hariduse ja lõimumisvaldkonna ekspert, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor.
Kristina Kallas õppis 1994–2000 Tartu Ülikoolis ajalugu. 2002. aastal kaitses ta magistrikraadi Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis (Central European University, CEU). 2016. aastal kaitses doktorikraadi poliitikateadustes Tartu Ülikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, rändeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused.
Ta on töötanud 1998–2001 SA Archimedes Euroopa Liidu teadus- ja arenduskoostöö programmi koordinaatorina, olnud 2002–2006 suhtekorraldusagentuuris Hill & Knowlton vanemkonsultant avaliku sektori kommunikatsiooni alal ning 2007–2008 TÜ riigiteaduste instituudis võrdleva poliitika õppetoolis erakorraline teadur. Kallas töötab ka vähemuste õiguste eksperdina OSCE vähemusrahvuste ülemkomissari ameti juures, kus ta nõustab Ida-Euroopa valitsusi lõimumispoliitika vallas.
2007–2015 oli Kallas poliitikauuringute keskuse IBS juhatuse liige, kus ta tegeles lõimumise ja rändealaste poliitikauuringutega. Aastatel 2011–2015 oli ta MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimees.
Nagu näha, on Kristina Kallase taust mahutatav sõnadesse: vähemuste õigused, lõimumine, ränne, pagulased, Soros (tema rahastatav on Kesk-Euroopa Ülikool, millele Ungari peaminister Viktor Orban koha kätte näitas).
Tõendamata andmetel olevat üks naise vanematest olnud Interrinde aktivist. Isegi kui see nii pole, on Kristina Kallase poliitilised vaated suuresti kokkulangevad nendega, mille nimel võitles Eesti iseseisvuse vastane Interrinne – tema kakskeelsuse ja venelaste õiguste jutud sobinuks aastatel 1988-1991 selle seltskonnale väga.
Tema vaadetest annab aimu mõnede tema üllitiste nimekiri.
Kristina Kallas: mida varem eesti ja vene lapsed ühte kooli paneme, seda parem!, 31.05.2018, Maaleht
Kristina Kallas | Avatud rahvuslus peab muutuma vähem etniliseks, 28.02.2017 Õhtuleht
Kristina Kallas: riik on pagulased unarusse jätnud, 11.04.2012 Postimees
KRISTINA KALLAS: ajalugu tuleb arutada ühiskondlikul debatil, 21.05.2007 Delfi
KRISTINA KALLAS: Millal ikkagi sündis eesti rahvus?, 22.11.2004 Delfi