07.01.2020
Oleme ajahetkes, kus tänavad ja ühistransport on tühjad ja inimestele loeb kodu palju. Pilt on illustratiivne.
Kaheldavate tasuvusuuringutega ja pidevalt tippjuhte vahetav Rail Balticu projekt on taas läbi auditi oma ebatõhusust näitamas.
Eesti, Läti ja Leedu kõrgeimad auditiasutused viisid läbi ühisauditi, milles jõuti järeldusele, et Rail Balticu projekti juhtimise rollid, ülesanded ja protseduurid olid enamasti paika pandud, kuid siiski esineb projekti juhtimises ebaefektiivsust, mis võib viia selleni, et projekti elluviimisel ületatakse kokkulepitud eelarvet ja ajakava.
Siiani pole projekti elluviijatel õnnestunud hoida Euroopa Ühendamise Rahastu rahastuslepetes kokkulepitud tegevusi ajakavas ega esialgu prognoositud eelarve piires. Rail Balticu projekti tegevused on rahastamislepingutes kokkulepitud ajakavast poolteist aastat maas. RB Rail AS hindas 2019. aasta juunis, et projekt ei pruugi valmida enne 2030. aasta märtsi, kui riskid realiseeruvad ja projekti elluviimiseks vajalik raha ei ole õigel ajal kättesaadav.
Sellegipoolest ei ole 2017. aasta tasuvusanalüüsis muudetud prognoositud eelarvet ega raudtee valmimise ametlikku tähtaega, milleks on 2026. aasta. Prognoosi kohaselt ületatakse esimese allkirjastatud rahastusleppe eelarvet 59,3 miljoni euro võrra, samas kui teise rahastusleppe tegevuste kulud jäävad 0,231 miljoni euro võrra alla eelarvesumma.
Õigusanalüüs näitas, et projekti elluviimise struktuur Balti riikide seadustega vastuollu ei lähe ning juhtimisstruktuur seaduste seisukohalt huvide konflikti endas ei kätke. Analüüsi tulemusena leiti aga, et puudub tõhus mehhanism, kuidas lahendada olukordi, kui kasusaajad ei suuda ühises lahenduses kokku leppida. Balti riikidel on projekti juhtimise kohta olnud erinevad visioonid, näiteks ei ole leitud ühist arusaama, milline on parim lahendus RB Rail ASi rahastamiseks või taristu hilisemaks haldamiseks, ning säärane kokkulepete saavutamise keerukus on põhjustanud ajakadu.
Kõrgeimad auditiasutused leidsid, et ehkki kõik kolm Balti riiki on arvestanud Rail Balticu projektiga riigieelarve planeerimisel, ei ole ükski riik teinud pikaajalisi ehk projekti lõpuni rahastamise prognoose. Samuti ei ole riigid ametlikult heaks kiitnud stsenaariume, kuidas tagada projekti omafinantseering juhul, kui projekti elluviimise kulud on prognoositust suuremad ja/või Euroopa Liidu kaasrahastus on prognoositust väiksem.
Kõrgeimad auditiasutused tegid soovitusi RB Rail ASile ja selle aktsionäridele ning Rail Balticu projekti kasusaajatele – kolme riigi transpordi eest vastutavatele ministeeriumitele. Peamine soovitus on leppida kõigil projekti elluviimise tasemetel kokku selged Rail Balticu projekti otsustusmehhanismid ning selged muudatuste ja riskijuhtimise kavad, et ohjata projekti ajakava ja eelarve ületamise riski. Samuti soovitati prognoosida riikide võimekust projekti pikaajaliselt rahastada, sealhulgas juhul, kui projekti maksumus suureneb või kui Euroopa Liidu kaasrahastus on planeeritust väiksem. Auditeeritud olid auditi käigus tehtud soovitustega üldjuhul nõus. Sellegipoolest näitasid auditi kohta saadetud vastused, et ministeeriumid ei ole eriti altid ametlikult planeerima projekti rahastamist kuni selle lõpuni.
Eesti, Läti ja Leedu riigikontrolörid sõlmisid 6. septembril 2018 Rail Balticu projekti ühisauditi läbiviimise lepingu. Ühisauditi eesmärk oli hinnata Rail Balticu projekti sisekontrollisüsteemide ja riigihangete juhtimist.
Laias laastus tundub aga Rail Balticu projekt metsa ja rappa kiskuvat ja seda mitte ainult trassi mõttes, vaid ka läbi mitmete tähenduslike märkide – viimastel aastatel ei soovi eriti keegi olla selle näiliselt võimsa projekti eesotsas ja kes seda juhtima hakkab, see peagi lahkub; trassile jäävad riigid ei näita üles erilist entusiasmi, vaid näiteks Poola keskendub siseriikliku raudteeühenduse väljatöötamisele; Euroopa Liidu reeglid võivad teatud takerdumiste puhul projekti rahata jätta, ning endiselt on päevakorral Ernst&Youngi ülikahtlane tasuvusuuring. Rääkimata tohutust kahjust Eesti loodusele. (BNS-UU)