16.12.2020
Kai Rimmel
Riigikogu majanduskomisjoni liige Kai Rimmel (EKRE) kirjutab, et 23. novembril esitas Eesti ekspeaminister ja tänane Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts Riigikogu Euroopa Asjade Komisjonile ülevaate Kontrollikoja tööst ja eelkõige Eestit puudutavatest probleemidest selles.
Üheks kesksetest osutus küsimus Rail Balticust (RB), kus Kontrollikoda tõi esile kolm suurt vastuolu. Neile, kes on kursis RB temaatikaga, ei tulnud need üllatusena. Esiteks märgitakse aruandes: „Kontrollikoja andmetel on Rail Balticu näol tegemist liiniga, mille teeninduspiirkonnas elab kõikidest auditeeritud raudtee suurtaristutest kõige vähem inimesi. Rail Balticu reisijateveo osa hindamine näitab, et see ei ole majanduslikult jätkusuutlik, sest 2030. aastaks kasutaks liini 4,6 miljonit reisijat aastas. 60-minutilise sõiduajaga teeninduspiirkonnas elab kokku 3,8 miljonit inimest, jätkusuutlikkuse tagamiseks peavad sellised liinid teenindama 9 miljonit reisijat aastas. Vahe on väga suur, see mõjutab selle projekti sotsiaalmajanduslikku tasuvust, rääkimata tema majanduslikust tasuvusest.“
Juhin seejuures tähelepanu, et demograafilised prognoosid nii Eestis kui Lätis ja Leedus näitavad elanikkonna kahanemist ja vananemist, st. potentsiaalsete rongireisijate arvu vähenemist ka tulevikus, mis antud probleemi RB tasuvuse seisukohalt veelgi süvendab.
Rõhutan siinkohal veelkord: kui rekonstrueerida olemasolev Tallinn-Pärnu raudtee kiirusele 160 km/h, on ajavõit RB puhul ainult 20 minutit, rahaline võit aga miljard eurot pluss ära jääv kahju loodusele.(www.err.ee/1152167/kai-rimmel-eesti-ei-vaja-rail-balticut).
Teiseks, Kontrollikoja hinnangul on reegel, et suured taristuprojektid teostamise käigus oluliselt kallinevad. See on juhtunud ka RBga, mille kulud on 51% ehk 2,35 miljardit suuremad kui kaheksa aastat tagasi planeeriti. “Ja see kõik on juhtunud projekteerimisfaasis. Mis saab veel ehitusfaasis?” küsib Parts oma ettekandes.
Kolmas kontrollikoja kirstunael RB projekti on see, et kontrollikoja hinnangul peab põhja-lõuna suunaline raudtee kaubavedu suutma konkureerida teiste transpordiliikidega, kuid … “Kontrollikoda ei ole leidnud ühtegi realistlikku plaani, milliste majanduslike hoobadega ikkagi see kaup autodelt ja laevadelt RBle viiakse”.
Ainuke võimalus oleks maantee kõrgelt maksustada, kuid see halvendaks järsult Eesti konkurentsivõimet. Euroopa Kontrollikoja seisukohad RB projektile viivad paljudele juba selgeks saanud järelduseni, mille kohaselt senine RB tasuvusarvutus (ja selle alusel rahvale RB vajaduse põhjendamine) ei ole adekvaatne.
Ühes oma seisukohas aga Juhan Parts libastub, märkides, et Euroopa Komisjon kasutab oma käsutuses olevaid õiguslikke hoobasid üsna ettevaatlikult ja võiks arutleda teemal, et kui Euroopa Liit rahaliselt panustab, kas siis võiks ta ka jõulisemalt projektide juhtimisse sekkuda. See aga tähendaks Eestile kahjuliku projekti jõuga läbisurumist EL poolt, mida ilmselt ükski Eesti valitsus näha ei tahaks.
Kahjuks kostub kontrollikoja ülaltoodud märkuste peale asjaomaste institutsioonide (MKM, Rail Baltic Estonia OÜ) poolt ainult vaikus. Ilmselt neil konstruktiivsed vastuargumendid puuduvad. Kokkuvõtteks: ka Euroopa institutsioonides on RB vajadus tõsise kahtluse all. Enne, kui selle projekti sotsiaalmajanduslik vajadus ei ole arusaadavalt põhjendatud, tundub RB-ga edasiminek (loe: selle finantseerimine) pigem poliitilise avantüürina.