03.07.2021
Kai Rimmel
Jõelähtme valla inimeste heaks peavad poliitikud lahendama nii suuri kui ka väiksemaid probleeme, kusjuures sageli kipuvad suuremad väiksemate varju jääma. Lähiaastatel saab üheks väljakutseks olema kohalike ehitusmaavarade defitsiit, mille tekitab Rail Balticu (RB) ehitamine ja mis otseselt puudutab ka Jõelähtme valda. RB ehitusmaavarade varustuskindluse uuringust (Skepast &Puhkim 2017.a.) selgub,
et selle ehitamine nõuab kohalikke ehitusmaavaru kogustes, mida ei ole võimalik kindlustada isegi juhul, kui kõik teised infrastruktuuri arendamise projektid Muugalt kuni Iklani peatada. Uuringu kohaselt on RB kehandi täitematerjali (liiv ja kruus) vajadus kuni 15 miljonit m3. Lisaks tuleb rajada ajutised juurdepääsuteed ehitatavale raudteekehandile, mis rikuvad läbitavaid maid ja jällegi nõuavad materjale. Kuidas toimub nende teede rajamisega tekitatud kahju kompenseerimine ja mis nendega pärast peale hakata? On tõenäoline, et see koorem jääb kohalikele omavalitsustele.
Teises uuringus (Eesti Geoloogiateenistus. 2018.a. Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas) tõdetakse, et Harjumaal vajatakse ehitusmaavarasid aastatel 2019-2030 ainuüksi RB-le 6 miljonit m3 ja teedeehitusele 18 miljonit m3. Neid pole aga kusagilt võtta. Samal ajal on Eestis kohalike teede korrashoiu rahaline puudujääk võrreldes normatiivsega tõusnud juba 800 miljoni euroni ja eks meie vallas on see mõju samalaadne. Uues riigieelarve strateegias on otsus tõmmata pidurit Via Baltica, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva maanteede ehitamisele 4-realisteks põhjendusega vältida majanduse ülekuumenemist seoses RB ehitamisega. Tegelik põhjus on aga selles, et RB sööb Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal ära kõik need kohalikud ehitusmaavarad, mida saab kasutada teedeehitusel ja tekitab seeläbi surve uute karjääride avamiseks. Harjumaa liiva- ja kruusavaru varustuskindlus oli 2017. a. veel rahuldav, kuid uute varude lisandumiseta langeb liiva-kruusa varustuskindlus hiljemalt 2025. aastaks kriitilise piirini. Aluskorra ehituskivi on arvele võetud vaid Maardu maardlas, seepärast on viidatud aruandes jõutud järeldusele, et kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise paekivi varustuskindluse parandamiseks Harjumaal tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uus arvestatava tootmismahuga (5 miljonit m3) paekivikarjäär.
Perspektiivsed karjäärialad kaevandamise laiendamiseks on Väo ja Harku maardlates ning avada oleks vaja Jägala maardla. Kuna aga üha enam saab selgeks RB rajamise kahjulikkus, seda nii keskonna kui majanduse mõttes, siis ei tohi see õigustada uute karjääride avamist. Viimase tagasilöögi sai RB 22. novembril 2020.a., kui Euroopa Kontrollikoda esitas Riigikogu Euroopa Asjade Komisjonile seisukohad, mille kohaselt nii reisijate kaugvedu kui ka kaubavedu on RB projekti sisse kirjutatud ebareaalsetena. Regionaalarengu seisukohalt on RB nonsenss, kui võrrelda seda korraliku teedevõrgu arendamisega ja või Tallinn-Pärnu raudtee rekonstrueerimisega kiirusele 160 km/h (nagu on kavas Tallinn-Tartu raudteega) ja mis maksas 10 korda vähem kui RB. Kirsiks tordil sai valitsuse otsus lülitada riigieelarve plaani RB 13 kohaliku jaama ehitamine, mis maksaksid kokku ca. 260 miljonit eurot ja millede rahastamise allikad on ebaselged (on tõenäoline, et EL neid ei finantseeri). RB kohalikud jaamad on aga asulatest eemal, kuhu reisijaid tuleb eraldi transportida. Lisaks on RB trassi hooldus – ja uuenduskulu 40 miljonit eurot aastas. Paraku on objektiivsed analüüsid olnud RB läbisurujatele nagu hane selga vesi ja RB jõuga läbisurumiseks on Reformierakonna juhtimisel kasutusele võetud „punktarenduse“ meetod, mis tähendab ehitamist üksikutel hajutatud objektidel (Saustinõmme viadukt, mõni jaam, sild jne.) lootuses jõuda ajapikku staadiumisse, kus ühiskonna saaks panna fakti ette, nagu oleks RB protsess jõudnud „pöördumatusse faasi“. Tõenäoliselt näeme RB läbisurujate analoogseid algatusi ka meie valla territooriumil.
EKRE seisab kindlalt vastu röövellikule kaevandamisele ja vallaelanike elukeskkonna pöördumatule kahjustamisele. Brüsselist tulevate Eestile kahjulike „suuniste“, millede hulka RB kahtlemata kuulub, kriitikavaba järgimine ja sellega kaasnev keskkonna kahjustamine tuleb lõpetada. See vajab poliitilist selgroogu ja kodanikujulgust, mida tänastel võimulolijatel kipub puudu jääma.
Kai Rimmel, EKRE Jõelähtme osakonna esimees