Kui 1989. aastal laulsime „Ärgake, Baltimaad“, siis ei äratanud me rahvast küll tänaseks reaalsuseks. Me tegeleme kõigi teiste kultuurisõdadega – Gruusias, Moldovas, Ungaris, Ukrainas jne –, aga mitte meie enda kultuurisõjaga.
Ärgake, eestlased! Vaadake, milline on meie pealinn Tallinn. Kas siin ei ole mitte võimu haaranud võõras mure?
Majade seinad, uksed ja ehitiste vabad pinnad on täis soditud grafitit. Iga päevaga lisandub provotseeritud koledust. Võõras mure.
Vargused on uus normaalsus, mille maksavad kinni seaduskuulekad põliselanikud oma toidukorviga. Võõras mure.
Võõras keel vohab nagu vähkkasvaja. Teenindajad ei suvatsegi sulle rohkem öelda kui: „Ma ei räägi eesti keelt.“ Võõras mure.
Valitsus on meie sinimustvalge lipu vahetanud sinikollase vastu määramatuks ajaks. Võõras mure.
Eestlased lahkuvad kodumaalt ja asemele tulevad kolmandate riikide kodanikud. Võõras mure.
Kas jääme ootama veel suuremat korratust ja võõrandumist oma riigist? Seni tegeleme teistega. Võõras mure.
Nüüd on viimane aeg ärgata ja tegeleda oma riigi tegelike muredega!
Kai Rimmel, EKRE