01.09.2023
Muinastuli
Istusime muinastulede tuulisel ööl sõpradega rannamaja terrassil põhjarannikul, sõime kala, viskasime nalja, rääkisime elust… Ei pääsenud ka poliitikast – lõbusate eluseikluste pajatuste vahel tõmbusid mehed mitu korda mõttesse. Rannarahvas on elus ikka ise hakkama saanud, kuid head sõna sel õhtul riigijuhtide aadressil ei kuulnud.
Muu hulgas arutati, et kui kõik räägivad automaksust, siis selle varjus on unustatud tõeline “mängumuutja”: tulumaksu ja eriti käibemaksu tõus 22 protsendini (mäletate küll seda 2 protsendipunkti versus 10 protsenti), mis tõstab absoluutselt kõiki hindu ja teenuseid. Sealhulgas auto- ja kütusehindu.
„Ühel hetkel öeldakse superministeeriumi kõrgematest korrustest, et hea küll, jätame automaksu ära, kui kõik nii vastu on. Ja mis edasi – rahvas plaksutab jälle valitsejatele käsi, aga hakkab seejärel vere maitse suus hoopis suuremat käibe- ja tulumaksu maksma,“ põrutab üks laua taga istujatest ja vaatas tühjalt kaugusesse üle lõkke, kus lendas öhe vaevumärgatav luigepaar.
Jah, sügis tuleb. Aga head see meie rahvale ei tõota.
Nagu oleks seda külameeste jutuajamist pealt kuulnud, kirjutas majandusteadlane Heido Vitsur viis päeva hiljem Maalehes, et automaksu taga kummitabki hoopis suurem koll – hinnad hakkavad poes kaootiliselt tõusma.
„Käibemaksu tõus 20 protsendilt 22-le on majandusteadlase ja LHV panga majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul tavalisele inimesele maksutõusudest kõige valusam. Eriti puudutab see neid, kelle sissetulekud jäävad alla keskmise,“ seisis nädalalehe kirjatükis.
„Igale asjale ei tule täpselt 2% juurde. Mõnele kaubale tuleb juurde palju rohkem, mõnele ei tule üldse. 20 senti siit, 50 senti sealt ja kolm eurot teise koha pealt,“ nentis Vitsur.
Seda rannamehed ei teadnudki.
Vitsur aga jätkas: „Käibemaksu tõstmine on riigile väga mugav. See ei ole nii konkreetne kui automaks, et näe, sina autoomanikuna maksad nüüd aastas 60 eurot. Seda sa näed ja tunned. Käibemaksu tõus ei paista aga nii palju silma. Kuna hinnad muutuvad iga päev, siis käibemaksu osakaalu on inimestel raskem eristada. Märkamatult tuleb aasta lõikes aga palju suurem summa kokku kui palju kirutud automaksu makstes.“
Peagi jõudiski majandusteadlane sinna, kuhu mehed tol tuulisel hilisõhtul muinaslõkke valgel: „Mulle tundub, et pidev automaksust rääkimine on põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtimine.“
Samal ajal kui automaksuga on kavas riigikassasse tuua umbes 120 miljonit eurot, on käibemaksu tõusu mõju ligi 235 miljonit eurot.
„Sotsiaalpoliitiliselt pole see kõige mõistlikum maksutõus. Selle asemel et väiksema sissetulekuga inimesi toetada, maksustame me neid rohkem. Eesti maksusüsteem on aga kogu aeg jõukaid inimesi soosinud. Sellised asju nagu varamaks, lõppude lõpuks ka automaks või piisavalt progresseeruv tulumaks meil ju pole,“ nentis Vitsur.
Rahandusministeeriumi andmed:
Käibemaksu standardmäära tõus 20%lt 22%le – 1.01.2024.
Alkoholi aktsiisimäärade tõstmine 5% aastas – 1.01.2024.
Kütuse- ja elektriaktsiisimäärade astmeline tõstmine nelja aasta jooksul alates 2024. aasta maist.
Hasartmängumaksu maksumäärade tõusud – 1.01.2024.
Füüsiliste isikute tulumaksumäära tõus 22%ni – 1.01.2025.
Lisaks kaotatakse alates 2024. aastast mitmed maksusoodustused, mh eluasemelaenu intresside mahaarvamine ning täiendav maksuvaba tulu abikaasa ja laste eest.
Aarne Mäe