Kaitseminister Laanet lubab Ukrainale raskerelvastust – kas Eestil on seda ülearu?

Sõjaline abi Ukrainale on vajalik ja möödapääsmatu, aga hämmastust tekitab kindel lubadus, mida vahendab ERR: “Laanet lubas Ukrainat aidata raskerelvastusega”.

“Eesti lubas samamoodi anda jätkuvalt abi väljaõppe, koolituse näol, kui ka konkreetse relvastuse näol. Eesti on mõlemas osas valmis panustama,” märkis Laanet.

Laanet ütles, et Eesti on valmis panustama raskerelvastusega. “Seda nimetame raskerelvastuseks. Räägime detailidest siis, kui nad on kohale jõudnud,” sõnas Laanet.

Kuidas saab kaitseminister lubada Ukrainale raskerelvastust – kas Eestil on seda nii palju, et saab ka ära anda, ja kas see ei tekita Eesti kaitseväel endal vajakajäämisi kaitsevõimekuses?

Teiseks, kas raskerelvastuse jagamine ongi valitsuse ja kaitseministri otsustada – ilmselt peaks sellistele otsustele heakskiidu andma ka kaitsevägi ise ja rahvaesindajad Riigikogus. Muidu lagundab Kaja Kallase valitsus Eesti kaitsevõime ruttu laiali, nagu ta seda on juba suuresti teinud.

Eesti on Ukrainale niigi ohtralt sõjalist abi jaganud, olles mitmete näitajate poolest (osa SKP-st jne) ka suurriikidest eespool, samuti on Eesti abi olnud ainult sõjaline, samas kui teised riigid jagavad ka humanitaar- ja finantsabi – selline ühekülgne ja suur abi (mille vajaduses Ukraina jaoks pole mõtet kahelda) tekitab kahtluse, et toetamine toimub Eesti kaitsevõimekuse arvelt. Eriti kui jaotajad on Reformierakonna ministrid, kes peavad ennast väikesteks jumalateks.

Eesti võib ja peab Ukrainale sõjalist abi andma, aga samas peab meil endil olema piisavalt relvastust ajaks, mil Putini marodööriarmee üle meie piiri ronida üritab.

UU