03.12.2019
Eesti Kaitseväe juhataja Martin Herem on üle aegade taas üks asjalikumaid kaitseväe juhte.
Samal ajal kui opositsioon, mitmed valitsustegelased ja peavoolumeedia oigavad Mart Helme välja öeldud sõnade üle, tunnistavad asjatundjad, et NATO vihmavarju vettpidavuse kõrval tuleks vaadata ka võimalust, et see võib kord meist sõltumatutel asjaoludel hakata läbi laskma.
Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem mõtiskles USA väljaandes Defence News avaldatud arvamusloos NATO idapiiri kaitsevõimekuse teemadel ja tema hinnangul on praegused kaitseplaanid kas liiga üldised või kitsad ning kolm Balti riiki võiksid luua ühise juhtimisstruktuuri, vahendab Õhtuleht.
Herem lisas, et NATO on tõhus, kuid sellest ei pruugi küll olla ja Balti riigid peavad ka isekeskis koostööd tegema – mitte alternatiivina NATO-le, vaid tema täienduseks. Sisuliselt sama pakkus välja ka Mart Helme.
Seega on plaan B mingis variandis ikka päevakorral, kuid sellest rääkimist kasutatakse ära poliitilistes võitlustes oponentide mahategemiseks.
EKRE liidri sõnad võttis sopameedia üles ainuüksi seetõttu, et ütlejaks oli Mart Helme – ei saanud sellist võimalust kasutamata jätta. Alo Raun Eesti Päevalehest väitis koguni, et Mihhail Korbi sõnad olevat Mart Helme omadest leebemad olnud – kuigi Korb eitas NATO vajadust üldse, Mart Helme aga kahtles, kas muutunud rahvusvahelises olukorras 5. paragrahv alati tööle hakkab.
Pärast Mart Helme seisukohtade väljatulemist tõdesid paljud analüütikud, et tema ütlustes polnud midagi eriskummalist, vaid siseministri mure on hetke reaalsus – ka kaitseväe juhataja Martin Herem leiab, et tegutseda tuleb kõigis võimalikes suundades, mitte ainult liitlaste peale lootes.