Kaja Kallas ajab rumalat juttu ka rahvusvahelisel areenil

See on tavaline, kui rahvusvahelistes suhetes tehakse suuri sõnu, kuid Kaja Kallase puhul tähendavad need valede jätku.

BNS kirjutab: “Peaminister Kaja Kallas rõhutas reedel välis- ja julgeolekupoliitika Riia Konverentsil peetud avasõnavõtus, et Eesti edendatav usaldusväärse ühenduvuse idee aitaks tagada ühistel demokraatlikel väärtustel põhinevate uute tehnoloogiate arendamise ja annaks demokraatlikele riikidele konkurentsieelise autoritaarsete režiimide ees. /…/ Demokraatiad peavad otsustama, kuidas ühendada vaba maailm turvalise digitaalse ülemaailmse infrastruktuuri kaudu, mille aluseks on meie ühised väärtused – avatus, läbipaistvus ja üksikisiku õiguste kaitse,” lausus Kallas.”

Millised näevad välja “demokraatlikel väärtustel põhinevad uued tehnoloogiad”? E-valimised, mis on ka Venemaal kasutusel ja mida keegi mujal maailmas ei aktsepteeri? Tehnoloogiad on mõiste, mis ei ole seostatav poliitikaga, sest neid ei töötata välja maailmavaatelisel alusel ja samas võib ühte ja samat tehnoloogiat kasutada nii demokraat kui ka diktaator, ainult erinevatel eesmärkidel.

Kui võtta aluseks Eesti e-valimised, siis avatust ja läbipaistvus neis pole – kui inimene tahab teada, kas tema e-hääl ikka jõudis kohale, siis selle kontrollimise võimalust tal pole, pealegi hävitatakse hääletusandmed üsna ruttu. Valimisnädala käkk kandidaatide valenimedega näitas, et ega üksikisiku õigusi Eesti ei kaitsta.

“Turvaline digitaalne ülemaailmne infrastruktuur” on taas puhtalt tehnoloogiline mõiste ning selle turvalisus sõltub rohkem IT-töötajatest, mitte riikidevahelistest kokkulepetest – riigid ei saa kokku leppida, et meie infrastruktuur on nüüdsest turvaline. Kaja Kallas võiks selgitada ka seda, kuidas annavad “demokraatlikel väärtustel põhinevad uued tehnoloogiad” konkurentsieelise autoritaarsete režiimide ees.

“Ühistel demokraatlikel väärtustel põhinev” infrastruktuur riikidevahelise digiühenduse mõistes on samuti nonsenss, sest digiühendust ei saa luua maailmavaatelistel alustel – ühendust on vaja pidada ka totalitaarsetes riikides tegutsejatega.

Kaja Kallase rumala jutu paneb kahtluse alla veel ka see, et demokraatlikus maailmas on veel laias laastus olemas nii konservatiivne, liberaalne kui ka vasakpoolne maailmavaade. Praegu peetakse liberaalset demokraatiat juba ainuõigeks, vasakpoolne maailmavaade surub ennast jõuliselt sisse ja ühiselt tõrjutakse konservatiivset.

Kui Läänes hakkab võimust võtma “ühe õige maailmavaate” ehk liberaalse demokraatia ainuõigsuse teooria, siis kaovad ju ühised demokraatlikud väärtused ja Lääs muutub samuti autoritaarseks, hakates teisi maailmavaateid represseerima, mis juba toimubki. Sellises olukorras ei rakendu “demokraatlikel väärtustel põhinevad uued tehnoloogiad” mitte tõelise demokraatia, vaid autoritarismi teenistusse.

Seda näeb praegu IT-maastikul, kus suured sotsiaalmeediahiiud on täielikult rakendatud vasakliberaalsete jõudude teenistusse. Näiteks USA-s oli Trump täiesti demokraatlikult valitud president, aga kogu süsteem töötas tema vastu. Ka sotsiaalmeedia tsenseerimine toimub puhtalt ühe maailmavaate huvides.

“Diktaatorid on huvitatud vaba ja avatud ühiskonna lõhkumisest. Meie julgeoleku määrab meie demokraatiate ühtsus ja tervis. See viib meid ühe meie aja põhiküsimuse juurde: kuidas hoida inimeste usku demokraatiatesse?” rääkis Kallas.

Kuidas hoiab Kallas ise usku demokraatiasse, kui tema valitsetavas riigis saadeti suured politseijõud meeleavalduste vastu ning ühiskond lõhestatakse meditsiinilisel alusel õigeteks ja valedeks?

Kaja Kallas luges ilmselt “digigeeniuste” ettekirjutatud teksti ega mõista, millised need  “demokraatlikel väärtustel põhinevad uued tehnoloogiad” üldse välja näevad. E-valimiste ja suukorvistatud sotsiaalmeediaga pole neil igal juhul mingit pistmist.