25.12.2022
Peaminister on üheaegselt nii hirmul kui ka ülbe.
Kui Ukraina sõda hoogu kogus, väitsid irvhambad, et sellest said kasu kaks riigi- või valitsusjuhti: Kaja Kallas ja Vladimir Putin, kelle mõlema populaarsus tõusis lakke. Pisut räige võrdlus, aga kümnesse.
On juba ammu teada, et režiimid, mis on sisepoliitiliselt (sealhulgas majanduslikult) sügavas kriisis, üritavad tähelepanu juhtida hoopis mingile välisvaenlasele (sageli ka sisemisele, kui selline leitakse). Eeskujusid Kaja Kallasel on, sealhulgas Hitler ja Stalin.
Kaja Kallase kaheaastase valitsemisaja jooksul on olnud kaks perioodi, mil valitsus on sisepoliitikaga kimpus, „välisabi“ pole ja Reformierakonna toetus on langenud 20 protsendi piirimaile (Eesti 200 tase samas tõuseb). Siis võtab Kaja Kallas välismeedias sõna ja reiting taastub.
On kibe öelda, aga Ukraina sõda on Kaja Kallasele lausa õnnistus. Esiteks on Venemaa Eestile ja eestlastele ajalooline vaenlane ning Putin veel eriti, sest temal ajal on agressioonioht eriti reaalne. Seega on iga sõna, mida Kaja Kallas selle kohta oma retoorikas ütleb, puhas tõsi. Ainult et me teame seda niigi, ka ilma temata.
Välismaal aga armastatakse kõlavaid sõnu, sest tegusid seal teha ei armastata. Ukrainal pole endiselt toimivat õhutõrjet, mis suudaks Venemaa raketirünnakud lõpetada, Prantsusmaa president (Kaja Kallase sõber) Emmanuel Macron ja Saksa kantsler Olaf Scholz tahavad rahu iga hinna eest. Ukraina on sõja võitmisest veel üsna kaugel.
Selle taustal on Kaja Kallase jutud rahvusvaheliste foorumitel mõjusad, kuid tagajärgedeta, vähemalt Macron ja Scholz sellega ei arvesta. Aga Reformierakonna populaarsus püsib sama kõrgel kui hinnad ning pisut kõrgemal kui inflatsioon.
Reformierakond on Eesti ühiskonna lõksu meelitanud – iga asi, mille nad tuksi keeranud on, pannakse Putini süüks, ja kui see ei mõju, siis hirm selle ees, et Putin võtab kuulda president Kersti Kaljulaidi küllakutset Tartusse, on igal juhul olemas.
Putin on kahtlemata ohtlik tõbras, aga kõike seda, mis Eestis halvasti on, ei saa tema kaela ajada, sest elektrihinnad tõusid juba kaks ja pool kuud enne tema agressiooni Ukrainasse. Ka see, et Ruhnu ilma ühenduste jäi, ei pruugi Kremli süü olla. Hersoni värske ründamine on nende süü, aga Saaremaa lume all murduvad elektriliinid pole.
Kaja Kallas ja Reformierakond on püüdnud ka sisevaenlast tekitada, seades selleks EKRE kandidatuuri, aga see on nende sisevaenlane, mitte ühiskonna oma, ja nii see asi ei tööta, eriti kui EKRE kaitseb ainsana rahvusriiki, eesti keelt ja kultuuri reformierakondliku venestamise eest.
Nii tulebki Kaja Kallase otsida välisfoorumeid, et seal Reformierakonna populaarsust tõsta.
Uued Uudised