01.09.2020
Opositsioon on riigi elu ummikusse jooksutanud. Pilt on illustratiivne.
Kuigi asjatundjad on ammu öelnud, et “vene kaardiga” mängimine tähendab Eestis, et teised kaardid on löödud, kutsus Kaja Kallas Kremli valitseja kaude appi, et abielureferendumit mustata.
“Küllap meie idanaaber, kes on kogu aeg tahtnud väita, et tema kaasmaalasi koheldakse Eestis halvasti, hõõrub rõõmust käsi, kui on võimalik näidata piltide keeles, kuidas valimisjaoskondades on eraldi järjekorrad kodanikele ja mittekodanikele,” rõõmustab Kallas. “Lisaks on Vladimir Putinil ilmselt ülihea meel, et Eesti on muutnud oma suunda ja vastupidiselt varasemale Euroopa orientatsioonile seadnud endale väärtuseliseks eeskujuks Venemaa, mis sarnase referendumi just hiljaaegu läbi viis.”
Sisuliselt tähendab Kallase jutt seda, et Eesti peaks igas asjas vahtima Putini poole, et milline on tema reaktsioon ja kas mingi asi mitte putinlik välja ei näe. Miks peaks iseseisev riik, kes on ennast Kremlist igati distantseerinud, aina Putini suhu vahtima?
Referendum on toiming, mida viiakse läbi nii demokraatlikes kui ka totalitaarsetes riikides – peamine on see, kuidas ja mis põhjustel seda tehakse. Võrrelda mõlema riigikorraga riikide referendumeid on kohatu.
Eraldi järjekorrad võivad lihtsalt paratamatuseks kujuneda ja igas asjas pole vaja katastroofi näha. Muide, ka EL-i kodanikud, kes pole Eesti kodanikud, seisavad ühes ja ei seisa teises järjekorras.
Kaja Kallase järjekordne vihapurse ei võta arvesse, et kodanikke ja mittekodanikke ei saagi alati võrdsustada ja kui riik otsustab teatud põhjustel valimised ja rahvahääletuse ühendada, on see suveräänse riigi otsus, ja liberaalide võrdsuspropaganda selles kohatu.
“Keskerakonna ja Isamaa juhid võiksid näidata selgroogu ja mitte lasta Eestit lõhkuda üksnes sellepärast, et see on EKRE-le kasulik,” kirjutab Kaja Kallas.
Just siin väljendub see, miks Reformierakonnaga keegi koostööd teha ei taha – nemad reedavad oma partnereid kergel käel ja soovitavad seda ka teistele. Kõnealune rahvahääletus on osa koalitsioonileppest.
“Praegu sätestab perekonnaseaduse §1 lg1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea Eestis ühtegi poliitilist jõudu, mis sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset,” väidab Kallas.
Aga kooseluseadus, mida tahab ellu rakendada kogu liberaalne ja vasakpoolne leer, sealhulgas ka Reformierakond ja sotsid? Just see seadus tooks mehe-naise perekonna kõrvale ka geiabielud ehk mees-mees ja naine-naine variandid. Perekonnaseadust oleks opositsioonil lihtsam muuta kui Põhiseadusesse raiutud põhimõtet.
Opositsioon üritas alles hiljuti sokutada välisteenistuse seadusesse klausli, mille kohaselt võiks diplomaadid endaga kaasa viia ka samasoolise elukaaslase – nende tegevusse on traditsioonilise perekonna lõhkumine sisse kodeeritud.
“EKRE soov on selle provokatsiooniga lõhestada ühiskonda,” väidab Kallas.
Reformierakond, vaadake kuue aasta tagusesse aega – teie lõhestasite siis kooseluseadusega ühiskonna nii põhjalikult, et seda on tänaseni valusalt tunda.